KELL SAADE 07.00 Eurouudised - 10.00 Kultuuriuudised - 10.20 Kes seal on... - ... 10.45 Tänane saatekava - 11.00 20.sajandi klassikud. "Lolita"- . "" 13.30 Maailma kultuuririkkused. San Souci. Potsdami aiad ja paleed - . "-. " 13.45 Sündinud lendama. Alexander Belyayev - . 14.30 Viies mõõduvõtt - 15.00 Vassili Shukshin. "Vanja, kuidas sa siin oled?" - . ", ?" 15.30 Kultuuriuudised - 16.30 Lastele. 11-osa "Vargus vanglas" . 11- . " " 16.55 Lastele. 5-osa "Inimene ja lõvid" . " ". 5- 17.50 Entsüklopeedia. "John Galsworthy"- . " " 19.05 Peaosas... "Juliana Makarova" - " ..." 19.30 Kultuuriuudised - 19.50 80 aastat Zhores Alferovit. Elulugu - 80 . 21.25 Saared. Solomoni saar - . 22.05 "Samal ajal" Aleksandr Arhangelski - " " 23.00 Aleksandr Zinovjev "Haigutav kõrgus" Esimene film -
La finta giardiniera Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) diplomietendus, Mozarti kahevaatuseline ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Etenduse kestus 3t 15min
varustatud arvukad raamatud. Näitusel on eksponeeritud raamatud, käsikirjad ja fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist. Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused. Klassikaraadio kultuuriuudised 2008 Hando Runnel Kokkuvõtteks H. Runnel on isikupärane esseist ja kriitik, avaldanud raamtuid ,,Ei hõbedat, kulda"(1984), ,,Mõõk ja peegel"(1988) ja ,,Isamaavajadus"(LR 1991). Neist esimeses on publitseeritud ka 1975. aasta filmitud stsenaarium ,,Juhan Liivi lugu". Tal on palju teeneid U. Masingu, L. Anvelti jt. Teoste väljaandmisel. 1993. aastal on H. Runnelile antud H. Visanpuu fondi auhind. H. Runneli luulet on tõlgitud vene, poola, bulgaaria, soome, ungari, läti jt. keeltesse
Väljendit mainstream on ajaviitemuusikas kasutatud juba 1890. aastatest, džässis juurdus see keelend 1940. aastatel (Clayton, Herbert, Middleton 2003: 241). 34 2.4.1. Rootsi Nagu selgub Läänemere põhjaregiooni džässiajaloo allikaid uurides, jõudis džässmuusika selles piirkonnas esimesena Rootsi. Ilmselt mängis olulist rolli nii Stockholmi geograafiline kui ka poliitiline asend Euroopas – kõik suuremad kultuuriuudised olid seal kättesaadavad. Nii oli see ka džässiga, mis kiiresti kõlapinda leidis ja aktiivselt arenema hakkas. Esimese teadaoleva Uue Maailma muusikasaadikuna nimetatakse Rootsis Fisk Jubilee Singers´i kontserte 1895. aastal, paar aastat hiljem esines Geo Jackson´s Ten Coloured Minstrels. Edasine areng aga toimus üsnagi kiires tempos: juba 1904. aastal mängis Rootsi Kuningliku Ihukaitse Kaardiväe orkester vaharullile rägtaimi Hiawatha, mis, tõsi küll, olla kõlanud üsna
annaabi.ee 
