rajamisele siiski kalastikule negatiivselt mõjuda. 22.September: Nõmmel tähistati autovaba päeva Keskkonnasõbraliku liikumise kuu raames peeti Euroopa autovaba päeva kogupereüritusena Nõmmel Jaama tänaval. Üleeuroopalist autovaba päeva on korraldatud juba 2000. aastast. 23.September: Uus tee pandi prügistajate kartuses kinni Viiratsi valda riigimetsa majandamise tarvis rajatud avar tee on ilma loata kasutamiseks keelatud, see tuleneb inimeste kultuuritusest. Maksimaalne karistus jäätmete ladestamise eest väljaspool jäätmekäitluse kohta on keskkonnainspektsiooni andmeil kuni 1200 eurot. 24.September: Keskkonnaamet avab Otepää looduskeskuses eripärase püsinäituse. 26. septembril avab Keskkonnaamet Otepää looduskeskuses Otepää kõrgustikku ja loodusparki tutvustava püsinäituse. Näituse eesmärgiks on äratada külastajates huvi Otepää kõrgustiku ja looduspargi vastu.
Fortuna). Ovidiuse-teemad (Pyramus ja Thisbe - http://www.fl.ut.ee/532760 ). Ülikoolide asutamine, benediktiinlaste raamatukogud (Subiaco). 8. Võrrelda renessansiaja ja barokiaja suhtumist antiikkultuuri pärandisse (tuua näiteid kirjandusest, kujutavast kunstist)? Renessanss Inimene tähtis humanism (paavsti vastasseis) antiikaja kultuuri taasleidmine ja väärtustamine. Jumala juurest inimese poole pöördumine. Katoliku munkade kultuuritusest paroodiad. Teatri taassünd (tragoodia, komöödia). Dante ("Jumalik komöödia"), Boccaccio ("Decameron") · Müüdimotiivid kunstis ja kirjanduses (Bacchus, Venus, 7 artes, Trooja sõda, Paris, Sibylla). Botticelli maalid. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). · Tõlked, antiigiainelised teosed, nt. William Shakespeare tragöödiad rooma ajaloost (Coriolanus, Julius Caesar, Antonius ja Kleopatra jt.) · Arhitektuur: sambad ja kapiteelid
kanna ning just filosoofia ülesandeks on inimhinge harimine ( cultura autem animi philosophia est). Laiemalt käibele tuli selline metafoorne kultuuri mõiste alles renessansiajastu humanistidega. Iseseisvana hakati kultuuri käsitlema 16. sajandil. Tähendas see siis midagi, mis seob omavahel tervikusse uskumusi, kunsti, teadust, õigust ja keelt. 17.sajandil hakati kultuurist rääkima, kui kollektiivsest nähtusest. Eristati kultuurseid rahvaid kultuuritusest. 18.sajandil andsid saksa valgustajad (eeskätt Johann Gottfried Herder) mõistele tänapäevasele lähedase sisu. Herderi töö on kultuurirelativism. Kultuurid on omanäolised, kordumatud individuaalsed üksused, mida on palju ja neid ei saa hinnata universaalse mõõdupuuga. Kultuur kui suurte inimgruppide elukorralduse viis ja seda elukorralduse viisi määrav, struktureeriv kollektiivsete uskumuste ja ettekujutuste tervik. 19
annaabi.ee 
