saab väga hästi aru ka sellest, kui keegi mängib koera, siis peab lapsel olema vähemalt algeline võime teha vahet asja ja vaimse seisundi vahel, mis seda asja kujutab 10. Mõtlemise kaasaegne tõlgendus (A.Toomela, P.Tulviste) Peeter Tulviste Mõtlemise kultuurierinevuste käsitlusele avaldavad mõju järgmised hinnangud: 1) etnotsentriline seisukoht - oma kultuuri, tavasid, käitumislaadi, mõtteviisi peetakse õigeks ja heaks, teiste rahvaste kultuuri kultuurituseks, kultuuri puudumiseks; 2) loodusrahvaid idealiseeriv, nende elu ja maailmanägemist loomulikuks, terveks ja terviklikuks pidav ning Euroopa tsivilisatsiooni suhtes kriitiline seisukoht; 3) uurijate eelarvamused. Ülesannete lahendamine erisugustes kultuurides toimub erinevalt, sest 1) ülesanded ise on erinevad; 2) inimmõtlemine omandatakse kultuurist õppimise käigus ja see on erisugustes kultuurides ja ajastutel erinev. Kultuurierinevuste olemasolu on loomulik, paratamatu ja otstarbekas
ülesannete esilekerkimine. Inimese mõtlemine pärineb asjade käsitsemisest ja areneb edasi koos keele, töö ja kollektiivse eluviisi omandamisega. Eurooplaste ettekujutused kaugetest rahvastest on paari viimase sajandi jooksul kõikunud kahe äärmuse vahel. Vanem ja levinum etnotsentriline seisukoht oma kultuur, tavad, käitumislaad ja mõtteviis on õige ning hea. Teiste rahvaste kultuuri peetakse pigem kultuurituseks. Seda seisukohta on püütud teaduslikult põhjendada teaduse suure osatähtsuse ja autoriteediga euroopa kultuuris. Eriti hoogustus selline tendents evolutsiooniteooria mõjul. Teine seisukoht idealiseerib loodusrahvaid ja on euroopa kultuuri suhtes kriitiline loodusrahvaste elu ja maailmanägemus on terve, loomulik ning terviklik. Selle seisukoha kõige tulihingelisemad propageerijad ja toetajad olid Diderot ja Rousseau, kes väitsid, et
annaabi.ee 
