Viisteist 20-st suuremast turiste lähetavast riigist on samuti Euroopas. Eurooplastel on pikk puhkus ja arenenud maades suureneb pensionile jäänud inimeste arv,kellel on võimalused ja tahtmine reisida.Transport,mida Euroopas kasutatakse,on sobiv Euroopa sisesteks turismireisideks,aga eriti just teise ning kolmanda lühikese puhkuse veetmiseks. Teise, kolmanda ja isegi neljanda puhkuse veetmine võib olla planeertud rahuldama nn. "kultuurituriste", neid, kellel on erilised huvid ja hobid. Puhkused on ka aina enam keha lõdvestamiseks ja silmaringi laiendamiseks. Reisimise kergus piiridevabas Euroopas tähendab,et liikumine üle praeguste piiride kasvab kiiremini kui riigisisene turism enamikes Euroopa maades ja ka kiiremini kui keskmise kaugusega ja väga kaugetesse maadesse reisimine,mis on olnud viimastel aastatel lipulaevaks.Seega on Euroopa tähtis nii lähetajana kui ka vastuvõtjana ja see suund näib jätkuvat.
mitmekesisus; Kultuurne linnaturism, kultuursed ekskursioonid; Religioosne turism, palverännakud; Loominguline turism: erinevad etteasted, kunst, filmimine, kirjandus jne. Tänu turismitüüpidele on sihtkohtades esindatud erinevaid rahvused ning kultuurid. Lisaks on kultuuriturismi näol tegemist väga tulusa majandusallikaga, mis on oluliseks sissetulekuks muuhulgas väikestele kultuuripiirkondadele nagu Eestis näiteks Kihnu ja Setomaa 1.3. Kultuurituristide tüübid Kultuurituriste liigitatakse selle järgi, millisel põhjusel nad sihtkohta saabuvad. Lisaks saab tuua välja iga kultuurituristitüübi kohta välja tema põhitegevused ning kirjelduse. Kultuurituristide tüüpe on kokku viis (Petroman jt: 2013): Sihiteadlikud (purposeful) kultuurituristid, kelle puhul on sihtkoha valimisel põhiliseks kultuuriturism ja kes naudivad sügavalt kultuurilist elamust, peamisteks tegevusteks on saada kogemusi, mis mõjutavad neid intellektuaalselt;
annaabi.ee 
