või taastub. See tähendab, et kohanemise seisukohalt on oluline inimese võime analüüsida ümbritsevat keskkonda ja iseennast ning reguleerida oma käitumist, mõtlemist, tahet ja emotsioone. Hille Pajupuu (2000, lk 17) toob välja teise kultuuriga kohanemisel neli perioodi, mille kestus ja intensiivsus oleneb inimesest ja sellest, kui palju teine kultuur enda omast erineb. Kohanemisperioodid on algusinnustus, pettumus ja kaitsemehhanismid, olukorraga leppimine ja kohanemine. 3.1 Mis on kultuuritundlikkus ja kuidas seda saavutada Pajupuu (2000, lk 14) räägin oma raamatus ka kultuuritundlikkusest. Selleks, et hinnata muid kultuure objektiivsemalt, läheb vaja kultuuritundlikkust ehk võimet ja tahet tähele panna teiste kultuuride erilisi omadusi ning neid tunnustada. Kultuuritundlik inimene on oma käsitustes paindlik ning ei aseta oma kultuuri kõrgemale teistest, ta suudab näha positiivset nii oma kui ka teises kultuuris. 14
Eric Ericson ja Horney. KAREN HORNEY (1885-1952) Üks tuntuimaid naispsühholooge on Karen Horney. Ta on üks põhilisi neofreudiste. Horney sündis Saksamaal, Hamburgis. Tema psühholoogiaalaseid seisukohtasid on arvatavasti mõjutanud see, et tema isa oli kaubalaeva kapten ja sõitis hästi palju ning pikki otsi ja võttis Karenit tihti reisidele kaasa. Arvatakse, et sellest, et ta koges ja kohtas väga palju erinevaid kultuure, on tulenenud ka tema kultuuritundlikkus psühholoogias tema vaadete puhul. Ta õppis Berliinis meditsiini ja 20. sajandi algusaastatel hakkas ta tegelema ka psühhoanalüüsiga. Ta on ilmselt üks tuntuimaid psühholooge, kes on psühholoogias naiste teemaga tegelenud. Mingis mõttes on teda peetud ka feministlikuks psühholoogiks. Sellise kaasaegse või klassikalise feminismiga siin tegemist ei ole. Pigem on tegemist sellega, et kui ta algselt oli Freudi õpilane,
annaabi.ee 
