Alles hiljuti ilmus artikkel, milles kirjeldati juhtumist, kui üksikkandidaat võltsis rivaali sümboolikat ning avaldas ajalehes rivaalitseva erakonna mõtteid ning loosungeid, mis olid välja mõeldud antud erakonna jalgealuse õõnestamiseks (Valimised 2009). Antud tegu kvalifitseerub kindlasti populismi alla, sest see on üks vääritumaid viise enda populaarsuse tõstmiseks. Küll aga ei saa selle põhjal üldistada. See annab vaid aimu, kui kultuuritult võivad käituda poliitikud. Objektiivsemaks vaatluseks toon ühe näite agitatsioonist, mis valimiste ajal esineb tihedamini. Antud näide pärineb selle aasta Euroopa Parlamendi valimiste aegsest perioodist ning toime pani selle Keskerakond. Nimelt püstitasid nad linna telgi, kus pakkusid inimestele võimaluse sooritada e-hääletamist (Anvelt 2009). Situatsiooni problemaatilisust väljendas samas artiklis just valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. On ilmselge, et igasugune
.. siin esines pildistuses küll koolimaju, küll rahvamaju, küll piirivalvehooneid, samuti linnade, alevike ja maa elamuehitusi, mida kahjuks ei saa nimetada teisiti kui alaväärtuslikeks käsitööliku teostuse ja viimistluse suhtes ning saamatuiks ja väärituiks kujunduse ja hoiaku poolest. [--] Nii ei jäänud muud, kui nentida nende fotode ees, et hoolimata heade ehitiste eeskujudest ja õpetavatest püüetest on ometi lausa mõttetult, ebaratsionaalselt ja kultuuritult võidud alaväärtuslike ehitiste peale ära raisata hulk ehitusmaterjali, tööjõudu ja raha"9. Lisaks vormi- ja väärikuspuudele on vabariigiaegse ehitustegevuse teine suur ebakoht Kompuse arvates puidu eelistamine ehitusmaterjalina aspekt, mis on meil nüüd funktsionalismi paljuski aidanud ümber mõtestada. Kahtlemata lõi Kompus juba toona kaanoni. Saadetud näidiste sobimatuse tõttu läksid raamatu koostajad ise Eestimaa peale väärikamaid ehitisi otsima ja nii leiabki kuulsa