Itaalia renessanss Itaalia oli Euroopa renessansi häll, sest seal kujunesid välja selle liikumise alused - see oli eelkõige tingitud linnade arengust. Järgneva 2,5 sajandi jooksul tegi Itaalia renessanss oma arenemises läbi 3 astet. I aste 14.sajand - kirjanduse ja kultuurielu oli veel seotud vabade linnakommuunidega. Dante, Petrarca, Boccaccio II 15.sajand - humanistid eemaldusid hoopis enam keskaja kultuuritraditsioonidest - tähtsaim oli sõltumatu inimisiksuse vabastamise idee. Domineeris ladinakeelne kirjandus. Firenzes valitses Lorenzo Medici, kelle ajal püüti lepitada antiikseid ja rahvuslikke traditsioone. M ja teda ümbritsenud haritlasringi peamiseks saavutuseks on itaalia kirjanduse taaselustamine II 16.sajand . Itaalias algab humanistliku kultuuri kriis, esiplaanile tõuseb antiikaja ja vararenessansi suurkirjanike jäljendamine.
ning teadlased on suutelised neid tekste ka lugema. Hettiitide mitmekülgses kirjavaras ilmneb, et nad võtsid omaks mõjutusid erinevatelt naaberrahvastelt, eelkõige kõrgelt arenenud Mesopotaamia kultuurist. Ka mitmed jumalad, keda nad austasid, ja müüdid, mida neist rääkisid, pärinesid Mesopotaamiast või teistelt naaberrahvastelt. Hettiitide kultuur oli seega valdavalt Mesopotaamia mõjul kujunenud sulam erinevate Ees-Aasia rahvaste kultuuritraditsioonidest. EGEUSE TSIVILISATSIOON Kreeka ajaloo varaseim periood on nn. Kreeta-Mükeene ajajärk II aastatuhandel eKr. Kreekas, nagu ka lähisida tsivilisatsioonides, oli siis pronksiaeg. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes siis omapärane kõrgkultuur, mis aastatuhande keskpaiku kandus ka Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Nii jaguneb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon kaheks omavahel tihedalt seotud, kuid samas teatud mõttes siiski erinevast osaks varasemaks