Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku
Huntington rõhutab oma raamatus ,,Tsivilisatsioonide kokkupõrge" (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt, mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.) Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab ,,(Rooma linna)kodanik". Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku
annaabi.ee 
