Peab olema teooria, mis ta kunstiks muudab, seostamine senise kunsti arenguga. Belting: „Kunjundid enne kunsti“ – kujundite ja piltide praktika sotsiaalne funktsioon uusaegses maailmas on väga spetsiifiline sellele ajale. Shiner: „Reinvention of art“ – „Kunsti leiutamine“ – kunst on sotsiaalne konstruktsioon, mis on omane läänemaailmale. Hebdige: kirjutanud subkultuuridest kirjutanud uurimuse. Toetub probleemi käistlemisel üldistele kultuuriteooriatele. Peab silmas Barthes’i. Subkultuur proovib valitsevate märkide süsteemist väljuda. Mässavad normaalsuse vastu. Teine teoreetik, kellele ta toetub, on Gramsci. Tähistamise valdkonnas toimub pidev võitlus. Althusser: ka tema puhul on ideoloogia mõiste väga tähtis. Eristab rangelt teadust ja ideoloogiat, on veendunud, et marksism on teadus, mitte ideoloogia. Shirner: „The invention of art“ – kunstiinstitutsioonide süsteem pole sugugi olnud koguaeg nii, nagu meie
arhetüüpset vormi, millel iga kultuur põhineb) mõjutavad ja uuendavad (Laanemäe 2003: 238). 20 SLAID: Aare Laanemäe raamatu ,,Kultuurilugu" (2003) ülesehitus. Tartu-Moskva kultuurisemiootika erinevus vene kulturoloogiatraditsioonist. Mihhail Bahtin. Juri Lotman. Mihhail Bahtini (1895-1975) uurimused keskaja kultuurist, eeskätt tema ,,Rabelais ja tema maailm" (v.k. 1941) on avaldanud märkimisväärset mõju nii teistele kultuuriajaloolastele, ent eeskätt mitmetele 20. sajandi kultuuriteooriatele. Huvitav on sealjuures see, et kultuurifilosoofina oli Bahtini allikaks v uurimismaterjaliks kirjandusteos F. Rabelais romaan ,,Gargantua ja Pantragruel", mida ta käsitab kui renessannssikultuuri dokumenti. Ajalooline reaalsus rekonstrueeritakse ühe teksti kaudu (vrdl annalistide KK Prantsusmaal). Karnevalikultuuri mõiste seotud groteski, ümberpööramise, vabastava naeru, väljakukõnega. Oluline ka Bahtini eristus rahvakultuuri ja ametliku e
annaabi.ee 
