Meediauuringutes on mehaanillisest lähenemisviisist üldiselt loobutud. Seda asendavad konstruktivistlik ja süsteemiteoreetiline lähenemisviis. Olulisemad kommunikatsiooni- ja meediauuringute lähenemisviisid: Us mass communications research- püsib tänaseni enam-vähem kindlalt eksperimentaalse sotsiaalteaduse traditsioonides Kriitilnine meediateooria- sai oma ainese massikultuuri-teemalistest debattidest. Mõjutas meedia kultuuriteooriaid. Semiootiline analüüs- rakendab semiootika ja semioloogia põhiideed kommunikatsiooni ja kultuuri analüüsiks. Briti kultuuriuuringud Poststrukturalistlikud meediateooriad Vahelt puudu! Meediasõnumite vastuvõtjad kujutavad endast struktureeritud publikut - Nad kuuluvad erinevatesse rühmadesse ja rühma liikmetel on sarnased huvid Tänapäeval ei ole meediakommunikatsioon suunatud publikule kui sellisele, vaid
Tähtsaks saab hingeelu struktuuri psühholoogilise struktuuri tuvastamine ja läbielamise mõiste. Keskse tähtsusega on Dilthey'l mõiste verstehen kui inimese kultuurilise ja sotsiaalse tegevuse vormide ,,osavõtlik mõistmine", ,,intuitiivne taipamine". Samas, see mõistmine põhineb alati ajaloo tundmisel. Siit joonistubki välja saksa filosoofia kantiaanlik ja neokantiaanlik idealistlik traditsioon, mis jätkub ka läbi 20. saj ja mõjutab mitmeid olulisi kultuuriteooriaid mitte ainult Saksamaal. Idealismi puhul on siis huvifookuses 10 eeskätt kultuur kui vaimukultuur, mentaalne sfäär, mis kujundab erinevaid kultuurilisi tegevusi keelt, kunsti, jne. Selle kõrval on saksa filosoofias aga oluline ka materialistlik traditsioon, mis näeb kultuuri eeskätt kui osa teatavast sotsiaalsest korrast, intellektuaalset tegevust kui sotsiaalse tegevuse poolt kujundatut. Üks olulisemaid materialstlikke filosoofe oli Karl Marx, kellest aga juttu järgmises loengus.
annaabi.ee 
