"Kolgata" (1921). Itaalia-reisiga alanud uus loomejärk tõi rahunemise: "Varemed Capril" (19221923). Itaalias valmisid Mägi võluvaimad maalid. Kõrvuti looduspiltidega maalis ta lilli ja portreid. Enamasti kauni välimusega naisemodellid kajastavad juugendlikku iluideaali: Holsti (1916). Hilistes portreedes väljendub 1920. aastatel tõsinenud meeleolu: "Madonna" (19231924). Esimene teadaolev portree on norra tütarlapsest. Ta jättis norralaste kultuuriteadvusse sellise jälje, et 1988. aastal ilmunud suurim Norra entsüklopeedia vääristab teda ainsa eesti kunstnikuna eraldi artikliga On üsna võimatu ligilähedaseltki Mäe loodut kokku arvata. Rudolf Paris loetleb oma monograafia (1932) lisas 250 tööd; Tiina Nurga koostatud kataloogis (1969) on 198 ning Mai Levini omas (1978) 189 nimetust. Segadus on suur: praeguseid andmeid Parisega kõrvutada on suuresti lootusetu, sest tollal kasutati enamjaolt üldnimesid
18. sajandil tekkisid Jaapanis nn rangaku-sha'd Hollandi teadusega tegelejad. Nad püüdsid rahvuslikul taustal mõjutada jaapani kulturri arengut Euroopa saavutuste baasil. Nad olid kontaktis ja abistasid neid üksikuid eurooplasi, kes said maa suletuse aegadel võimaluse Jaapanit külastada. Mainida tuleb rootsi botaanikut Thunbergi ja hollandi mitmekülgset õpetlast Titsinghi, kel õnnestus Jaapanis viibida. Nende retked jätsid jälje, küll piiratult, ka jaapanlaste kultuuriteadvusse.( Sealsamas 2008: 134-135) Euroopa kulturri mõjud avaldusid Jaapanis märgatavalt pärast Meiji pööret. Valitsus soosis igati nende mõjude laienemist ja süvenemist kultuuri kõikides valdkondades. Suur roll oli perioodikal. Ksülograafiline meetod kaotas oma pikka aega valitsenud seisundi. Võeti eeskujuks euroopalikud trükikojad ja seal kasutatavad trükimeetodid. Ajalehed hakkasid etendama suurt osa nii Jaapani poliitilises kui ka kultuurielus. Eriti
annaabi.ee 
