Reklaam on massimeedias tasu eest edastatav kommunikatsioon ettevtte, organisatsiooni vi ksikisiku ideede, kaupade vi teenuste kohta eesmrgiga veenda vi mjutada vljavalitud auditooriumi ostukitumist ja/vi mttemalle. Lisaks majandusteadlastele huvituvad reklaamist sotsiaal- ja humanitaarteadlased. Kui me ksiksime reklaami mratlust viimaste kest, saaksime vib-olla selliseid vastuseid nagu jrgnevas loetelus. Semiootik viks elda, et reklaam pab tootele uusi thendusi lisada. Kultuuriteadlane pakuks, et reklaam on kultuuridokument, maailma esitamise ja tlgendamise viis. Sotsioloog arvaks, et reklaam on mudel maailmast ja maailma jaoks. Kunstiteadlane peaks reklaami vib-olla tarbe- vi kommertskunstiks. Kommunikatsioonispetsialist tleks, et reklaam on loominguline kommunikatsioon tarbijaga. Pshholoog nimetaks reklaami olulise tunnusena ldinimlikele motivaatoritele nagu niteks thelepanu ja tunnustuse vajadusele apelleerimist ning nende rahuldamise sidumist mingi toote ostmisega
Inimeste teadvust mõjutab aga oluliselt neid ümbritsev kultuur ja sellest arusaamine. Kultuuri on definee- ritud kui teadmiste, uskumuste, kunstipärandi, moraalinormide, seaduste, tavade ja muude inimese kui ühiskonnaliikme poolt omandatud võimete keerukat kogumit. Kultuuri all mõiste- takse majanduspoliitikas peamiselt nn mentaalset programmeeritust (vaimset suunitlust). Kultuuri on defineeritud ka kui mõistuse kollektiivset programmeerimist. Hollandi kultuuriteadlane Geert Hofstede nimetab kultuuriks kultiveeritud, kindlatüü- biliselt treenitud ja kujundatud meele- ja mõttelaadi, mentaalset kollektiivset program- meeritust, milles avaldub kollektiivile iseloomulik viis tegutseda, mõelda, tunda ja väljenduda. Mentaalne kollektiivne programmeeritus avaldub kollektiivsetes rahvuslikes väärtustes, rituaalides, kangelastes ja sümbolites. Tavaliselt käsitletakse mentaliteeti kui koos elavate inimeste vahel tekkivat sümboolset
annaabi.ee 
