Seda hoogustas ka väikeste maakoolide, raamatukogude ja kultuurimajade sulgemine. Paljud linlased lõid tugeva emotsionaalse sideme oma maakoduga, senisest rohkem hakati argikeskkonnas väärtustama ajaloo-, kunsti- ja looduspärandit, elustus rahvusromantika. Väga populaarseks muutus pärimuskultuuriga tegelemine, eriti koorilaul ja rahvatants, samuti hakati taas hindama käsitööd. Olukorras, kus poliitiline avalikkus puudus, väljendati oma hoiakuid privaatses, sõpruskondadena toimivas kultuurisuhtluses. Samalaadne roll eestikeelsel meedial, eriti kultuuriväljaannetel. Arhidektuuri hakati väärtustama rahvusliku ehitus- ja elamiskultuuri traditsioone (Viires 1998). 6 2. TARBIMINE Nõukogudeaegset tarbimiskultuuri iseloomustab vastuolu avaliku retoorika ja igapäevapraktika vahel. Laialdaselt levis maainimeste ja linlaste vaheline vahetuskaubandus
päikese. Tuli leida keegi, kes tamme maha raiuks. "Kalevipojas" on selleks kotka tiiva alt leitud mees, kes langetab tamme kolme päevaga. "Kalevalas" ilmub mees merest ja raiub puu maha kolme hoobiga. "Kalevalas" kukub puu tüvi ida poole ja oksad langevad põhja poole. "Kalevipojas" langeb kaheharulise tamme üks latv Vene randa ja teine Soome randa. Teisest harust tekib "Soome sild." "Soome silla" mõistet kui eestlaste ja soomlaste kujundlikku ühendajat üle Soome lahe, on hiljem kahe maa kultuurisuhtluses korduvalt kasutatud. Mitme folkloristi arvates on rahvalaul Suurest Tammest rännanud ükskord kaua aega tagasi Soome lahe lõunakaldalt põhjakaldale. F. R. Kreutzwald Eestis ja E. Lönnrot Soomes korjasid kumbki oma maa rahvalaulikute suust loo üles ja põimisid rahvuseeposesse. Eesti ja soome pärimuskultuuris seostub tamm mõnigi kord Kuradiga. Läänemeresoomlaste suuline traditsioon seostab tamme ja Kuradit järgnevalt. Nimelt
annaabi.ee 
