5)soostumine on mullatekkeprotsess, mis kaasneb kõigi eelmistega juhul, kui on tegemist kas üla- või põhjaveelise liigniiskusega. Soostumises on kaks faasi:a)gleistumine, kus mullaprofiilis on üksikud sinakashallid gleilaigud või kui liigniiskus on intensiivsem, siis läheb üle gleimullaks. B)teine faas on turvastumine, kui liigniiskus on veel suurem. Kamardumine ei ole mullatekke elementaarprotsess, vaid sellega kaasneb huumuse teke ja kogunemine mulda. Mida intensiivsem see, seda kultuuristatum on muld. Leostumine ehk väljauhutumine. EESTI MULLAD Muldade klassifitseermine Loit Reitami järgi. Klassifikatsiooni suurim ühik on tüüp, mis jaguneb alltüüpideks ja need omakorda liikideks. Tüüp leetunud muld Lk jaguneb näivleetunud muldade alltüübiks ja leetunud muldade alltüübiks. Leetunud muld jaguneb leetumise astmejärgi liikideks nagu nõrgalt, keskmiselt ja tugevasti leetunud mullad. Muldasid võib jaotada ka mulla lõimise alusel erimiteks. Näiteks tugevasti
enam aed. Sestap jäävad suured lilleaiad, kiviktaimlad ja köögiviljaaiad järjest haruldasemaks. Maja ja aed kuuluvad kokku. Mis sobib ühele, ei sobi teisele. Vanad majad nõuavad teatud stiilis aeda, moodsate majade puhul on vabadus suurem. Niisiis, kui ei pea jälgima traditsioone, tuleks lähtuda eelkõige maastikust. Maja, aed ja maastik peavad moodustama kauni terviku. Aed vahendab üleminekut hoonete ja maastiku vahel. Mida kultuuristatum maastik, seda vabam on valik aia kujundusel. Avatud tasasel maastikul on üsna loomulik kujundada aiast suletud ruum ümber maja- hekkide, müüride ja plangu abil. Sellist aeda võib rajada kultuurmuru ja istutada kõikvõimalikke eksootilisi taimi - ei mingit kahtlust, see aed on inimese töö. Hoopis teistsugust lähenemist nõuab looduslik krunt - liivane männitukk või kasesalu. Puisniit. Siin tuleb püüda võimalikult palju säilitada koha omapära ja ilu, seda hooldusega rõhutada.
annaabi.ee 
