avatud ja soojad inimesed ning neile meeldib suhelda, mis võib eestlastele natukene imelik tunduda, kuid sellega harjutakse kiirelt. Üldiselt on hispaanlased väga religioosne rahvas. Umbes 73 protsenti hispaanlastest on usklikud ja umbes 70 protsenti nendest on katoliiklased. Vaadates viimaseid uuringud selles vallas siis Euroopa mastaabis on Eesti kõige väiksema protsentuaalse usklike arvuga riik (u 22%, kellest u 3% katoliiklased). Niiet see võib eestlastele üheks suureks kultuurisokiks olla, kuna Hispaania on religioone riik siis on seal hulgaliselt kirikuid, mis on samuti suureks turismiobjektiks. Televiisorit vaadates satume tihti nö seebikate peale, kus räägitakse Hispaania keelt ning enamasti eestlased teavad paari sõna. Kui kuulata hispaanlasi omavahel rääkimas, siis tundub, et nad räägivad väga kiirelt ja emotsionaalselt, see võib eestlastle tunduda pealetükkivalt või
Maa ja taeva mõistatuste ees." Eestlane on põhjamaalane ja tajub maailma enamasti nii nagu teisedki, kes elavad ,,põhja pool Alpe". On pigem teadlane kui tüdruk. Ta kaalub apteegikaaluga ja ajab juuksekarva lõhki. -- Milline oli teie jaoks Itaalia kõige ärritavam kultuurisokk? -- Kõige parema tahtmise juures ei meenu mulle midagi, mis mulle oleks Itaalias mõjunud kultuurisokina. Muidugi oli ka seal asju, mis tüütasid või paistsid tobedad, kuid raske on neid nimetada kultuurisokiks. -- Viitate eesti kultuuri läbivale kadunud kodu motiivile. Mida tähendab kodu mõiste praegusel sajandil? Selline kodu, kus põlvkondade kaupa elataks, on ju kõigi jaoks kadunud. -- Kadunud kodu on ühe ebamäärase igatsuse nimetus. See on igatsus, mida kõige lühemalt ja täpsemini väljendab sõna ,,ära!". Praeguse sajandi inimese kodu on igal pool, kus ta parajasti ise on. Kuid sellele, et kodu, kus põlvkondade kaupa on elatud, oleks kadunud, sellele ma vaidlen vastu
annaabi.ee 
