Keeruline on määratleda, mis ei ole märgid, sest nimetamisega kaasatakse nad kohe semiootilisse ruumi. Asjad ei ole märkidele vastandatud, asjad on märkide poolt sünnitatud. Semiootika tõmbab piire, kuid samas märgistab ka seda, mis jääb piiridest väljapoole, kuigi mittemärgilisest saab rääkida ainult märkide abil. Kultuuri ja semiootika ühendamisel püüavad ameerika traditsiooni järgijad võtta mõlemaid kui loomulikke asju: kultuuri kui uurimisobjekti ja kultuurisemiootikat kui uurimisvahendit. Tartu-Moskva koolkonna jaoks on kultuur ja semiootika teineteisest lahutamatud - semiootika tekib alati kultuuris. Kultuur on semiootika primaarne objekt, kõik teised tekivad selle taustal. Õigupoolest on semiootika aluseks kõigile kultuuriuuringutele. Kõik kultuurid on oma olemuselt semiootilised ja eelkõige seotud märkide tootmise, tõlgendamise, edastamisega. Ka ajalugu on lihtsalt rajatud faktide interpreteerimine. Faktid ei ole kommentaaridest
Stuttgart, Weimar: Verlag J.B. Metzler. · Kultuurisemiootika · Kirjandusteadus · Kultuuriantropoloogia · Ajalooline antropoloogia · Uus historitsism, kultuuriline materialism, kultuuriuuringud · Kollektiivse mälu teooriad · Kultuurisotsioloogia · Kultuuripsühholoogia · Kultuuriökoloogia · Kultuuriruumi uuringud ja interkultuuriline kommunikatsioon · Meediakultuuri uuringud Saksa Kulturwissenschaft hõlmab endas tegelikult nii kultuurisotsioloogiat, kultuuriantropoloogiat, kultuurisemiootikat, kui ka kultuuriajalugu. Ajalooline mõõde on alati oluline olnud. Nt: Max Weber (1864-1920), ühendab idealistlikku ja materialistlikku kultuurikäsitlust. Selle heaks näiteks on tema ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904). Ka eestikeelsena nüüd olemas Materialismi vaimus huvitavad teda küsimused võimust, majanduslikest faktoritest, sõjalisest jõust ja institutsioonidest, mis säilitavad sotsiaalset korda.
annaabi.ee 
