väljatöötamisega. Nõukogude ajal oli raskusi avaldamisega võimu juudivaenulikkuse tõttu ning semiootika kui ainult „pooleldi lubatud“ teaduse tõttu. Kokku aga avaldas Juri Lotman üle 800 teadustöö, mida on nüüdseks tõlgitud paljudesse keeltesse. Tuntumate kirjutiste hulgas on „Filmisemiootika“, „Luuleteksti analüüs“ ja „Kunstilise teksti struktuur.“ Lotman võttis Lotman tuli 50ndatel Tartusse, 60ndatel loodi Lotmani pani kultuurisemiootikale aluse, avaldas üle 800 teose – kuigi oli keelatud eriala. 1992 avati TÜs semiootika... „Filmisemiootika“. Vene kirjandusfiloloog – Puškin, Tolstoi andsid mõtteid 14 Tartu fenomen – Moskvas poleks võimalik olnud juudil sel moel tegutseda. Siis veel tuuma ja perifeeria värk. Nt Vana-Rooma värk, uued ideed tekivad perifeerias ja siis tuum võtab neid omaks.
kreoliseerudes (segunedes). Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (ind. organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) J. Lotman. Eessõna "Kultuurisemiootikale" 1990 Primaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetatakse lihtsamaid semiootilisi struktuure: alates sümptomatoloogiast ja kõigist signaalidest, mida küberneetika paigutab «musta kasti» väljundisse, ja lõpetades liiklusmärkide, zoosemiootika ja parasemiootika ning selle kihi kohal kõrguva loomulike keelte süsteemiga -- maailma kõigi elavate ja surnud keeltega. (J. Lotman) Keel kui esmane (primaarne) modelleeriv süsteem
annaabi.ee 
