Sobiks Piibli tõlkimiseks kõige enam, kuna oskas väga hästi eesti, kreeka ja heebrea keelt. Tõlge valmis 1736. a suveks, kirjastamiseks puudus raha. Lõpuks trükiti vennastekoguduse liikumise rajaja rahadega J.J. Köhleri trükikojas 1739. a "Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna". Piibel aitas tõsta eestlaste haridustaset ning avardada tähenduslikult silmaringi. 11.EESTIKEELSE ILMALIKU KIRJANDUSE TEKKIMINE Üheks reformatsiooniaegseks kultuurisaavutuseks oli siinset ajalugu kajastavate teoste ja kroonikate ilmumine. Kuigi need polnud eestikeelsed, käsitlesid need ometi Eestit ja eestlasi. Baltikumis on kroonikazanri esimeseks trükis ilmunud saavutuseks (keskaegsed olid kõik veel käsikirjades) Balthasar Russowi alamsaksakeelne ,,Chronica der Prouintz Lyfflandt", mis kahtlemata on 16. sajandi väljapaistvaim teos Baltikumis. Teosele sai osaks suur menu, mis on seletatav sellega, et siin käsitleti ka 16. sajandi alles
Elulood => mitteametlik. Valitsev teadmine <-> vastuteadmine. Valitseval teadmisel on lai interpreteerimise kiht ning väike seos tegevus- ja kogemustasandiga. Sotsiaalsed vastuteadmised on seevastu sündmus- ja kogemuslähedased, neil võivad olla välja kujunenud narratiivsed kultuurid, arenenud argieluliste interpretatsioonide praktika, kuid puuduvad institutsionaliseeritud interpretatsioonisüsteemid. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Euroopa aegumatuks kultuurisaavutuseks lõppenud aastatuhandel peetakse trükikunsti leiutamist. Johannes Gensfleisch zum Gutenberg hakkas 1440. a paiku tekste kokku seadma lahtistest tähetüüpidest (esialgu olid need puust, pärast tinast valatud). On andmeid, et Hollandis hakanud Costeri-nimeline mees Gutenbergist varem eraldi trükitüüpe kasutama. Gutenberg varjas oma trükkalitegevust, et mitte olla süüdistatud NÕIAKUNSTIS (oli ju keskaeg). Alles tema surma järel hakati teda trükikunsti leiutajaks nimetama.