Me oleme hakanud aru saama loodusseadustest ja maailma olemusest. Võib öelda, et valgustatus, mis usuga kaasas käib, on religioonile teinud karuteene. See, mis näis eelnevalt jumalik, on nüüd teaduse poolt lahti seletatud ning läbi uuritud. Usundite alustalad on kõikuma löödud enam kui kunagi varem. Isegi katoliku kirik pidi tõdema, et Maa ei ole lapik ning Päike ei tiirle ümber selle. Tänapäeval jääb kirikuga seotud inimesi aina vähemaks. Kultuuriruumiti see muidugi erineb. Eestlasi on alati peetud usuleigeks rahvaks, samas kui islamiriikides on peaaegu kõik tulised religiooni järgijad. Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei saagi olla
Reinvaldile. Lisaks usuliste laulude kogu “Rahunurme lilled” ja poeem “Lembitu” (elu ja maailmavaatelised probleemid). Katsetas ka dramaatikas: tõlgituna ilmusid “Tuletorn”, “Vanne ja õnnistus”. Tema looming oli lähedane Euroopa valgustuskirjandusele, mis avardas eestlastest lugejaile maailmapilti. Ta on oluline eesti rahvuskirjanduse loos. Pilet 23 1. Modernism. H.Hesse elu ja looming ning teose analüüs Modernismi ajaline määratlemine on ebamäärane ning kultuuriruumiti erinev, nt ingliskeelne seltskond nimetab modernismiks 20. saj. alguse arvukaid kirjandus- ja kunstivoolude aega, saksa- ja prantsuskeelsed allikad peavad murdepunktiks 19. saj. keskpaika. Kirjanduse killustumine. Pärast romantismi ja realismi hajus kirjandus korraga paljudeks eri teedeks. Enam ei saa esile tuua üht keskset kirjandusliiki või žanri, ideoloogiat või maitset. Modernistlik tegelane. Modernistliku kirjanduse keskseid probleeme on inimese mina, tema identiteet
annaabi.ee 
