hariduselus? Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik- humanistlikule haridusele. 4. Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses kultuurielus. Kuna ühine keel ja sarnased tsunftireeglid võimaldasid kunstnikel Läänemere-äärseis linnades sageli töökohti vahetada, kujunes see piirkond terviklikuks kultuuriruumiks, mida iseloomustas ka ühtne muusikastiil.5. Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut.17.sajandil Eestis tegutsenud väljapaistev helilooja ja bassilaulja. Ta oli saksa rahvusliku muusika arvestatavaid uuendajaid. Ta oli 10 aastat Tln gümnaasiumi kantor ja juhtis Oleviste kiriku muusikaelu. Tema loomingust on säilinud 20 kantaati nind üks ooper. 1.Missugune olukord valitses Eesti-ja Liivimaal pärast Põhjasõda? Maa ja rahva olukord oli raske
Roomas feodaalühiskond. Seda arengut veel lisaks kiirendasid Lääne-Rooma vallutanud germaanlaste hõimude algsed feodalismi tunnused. Kuna Idas latifundiume polnud, oli feodalismi areng Bütsantsis tugevasti aeglustatud ning seega Diocletianuse süsteemi kriis saabus seal hiljem, kui Läänes. Etniliselt oli Bütsntsi rahvastik väga kirju (sarnaselt tänapäeva Venemaale) ning ühendavaks ideeks oli Ortodoksi kristlus ning ühiseks kultuuriruumiks oli romaniseeritud Hellenism. Armee Ühtse keisririigi jagunemisel, jagati arvuliselt üldsõjajõud umbes pooleks kahe uue riigi vahel. Bütsantsile läksid viis magistratuuri: I Magister in praesenti ; II Magister in praesenti; Ida armee Magister; Fraakia armee Magister ja Illiriku prefektuuri Magister. Sõjaväe üldarv oli 320 tuhat meest, millest 118 tuhat olid riigi palgal elavad Legionäärid ning 202 tuhat olid dux´ide poolt
annaabi.ee 
