vürstid, kuningad ja nende armukesed, kirjanikud ja heliloojad. Mitmed ajaloo suurkujud meenuvad tänapäeva inimestele kõigepealt mitte kui riigivalitsejad, vaid kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt lõkketulel pühvliliha küpsetamist. Ajal, mil suur osa rahvast nälgis, palgati õukondadesse maailma parimaid kokki, kes pidid mõtlema välja üha uusi ja järjest hõrgutavaimaid roogi. Prantsuse köögi maine
■ šokeerisid heakodanlikku maitset julgelt sensuaalsete toonide ja erootiliste kujutlustega. ○ ühiskondlikke teemasid välditi. Marie Under: ● Sündis Tallinnas; ● Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist, 1891.-1900. aasta; ● Töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses; ● 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas; ● Kultuuriringkonnad , tutvumised oma ande austajatega (Vilde, Laikmaa, Tuglas jt); ● Siuru; ● 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga.; ● Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik; ○ Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. ● Sonetid: ○ „Sirelite aegu“; ○ „Sinine terrass“; ○ „Ekstaas“. ● Ballaadid: ○ „Nahakaupleja Pontus“. ● 1917