nõudlus. 1978 tühistati poolkerakvoodid ja lubatud immigrantide aastaseks ülemääraks sai 290,000 inimest. Seda arvu vähendati pärast põgenikeseaduse vastuvõtmist 1980. aastal 270,000-le. Vaatamata nendele muudatustele ületab Ühendriikidesse elama asuda soovijate arv tunduvalt selle, mis immigrantide ja põgenike kvootidega lubatud. See on põhjustanud arvuka illegaalse sisserände, ( erinevatel andmetel ligi 600,000 inimest aastas ). Ameerika kultuuriregioonid. USA kultuuriregioonid ei ole kujunenud mingite kindlate geograafiliste piiride põhjal. Suur tähendus on olnud immigrantide voolul, nende päritolul ja ajaloolistel sündmustel. Immigrantide päriskultuuril, -keelel ja religioonil on olnud mõju kultuuri regioonidekujunemisele. Tavaliselt ühel regioonil ei ela ainult ühest rahvast pärit olevaid inimesi, vaid regioonid on kujunenud mitme rahva poolt ja need kultuuriregioonid on seega nagu ,,mixture".
Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeks: 1) vormiline- ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne ehk kultuuriline homogeensus. Nt eesti keele rääkijate kultuuriregioon, rukki kasvatamine jne. Siiski on asi keerulisem. Kultuuriregioon võib peegeldeda rohkemaid tunnuseid kui üks. Nt eskmito kultuuriregioon põhineb keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel jne. samuti pole kultuurilistel avaldustel enamasti täpselt samasuguseid piire. Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid omavad ühiseid (toit) aga ka erinevaid (usk, keel) jooni. Piirid pole enmasti tervad ja kaks kultuuriregiooni pole samasuguse geo. Levikuga. Parem on rääkida piirialadest kui piiridest ning tuumaladest ja perifeeriast. 2) talituslik- pole enamasti kultuuriliselt homogeene. Tegemist on alaga, mis on organiseerunud poliitiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult. Nt linn, kogudus, talu jne. neil on olemas enamasti sõlmpunktid või keskuskohad, kust koordineeritakse ja juhitakse regiooni
annaabi.ee 
