Arvan, et Euroopa Liit on andnud Eestile väga palju uusi võimalusi: turgude laienemine, et muuta oma majandus stabiilsemaks, julgeoleku kindlustamine ja rahu säilitamine. Liitumisega muutus riigipiiride ületamine lihtsamaks ja inimestel avanes võimalus vabalt liikuda. Aga iga uus võimalus arengus toob kaasa ka riske. Tuleb vahet teha Euroopa Liidu kui majandus- ühenduse, Euroopa Liidu kui poliitilise ühenduse ja Euroopa kui kultuuriregiooni vahel. Euroopa Liit on tekkinud eeskätt suurte riikide loominguna. Eestlased on üks väiksemaid rahvusi Euroopa mandriosas. Kipub olema nii, et meie sõnaõigusel ja sõnadel on vähe kaalu, samas see oleneb meie teadmistest ja oskustest erinevates valdkondades. Kuid noor inimene hindab Euroopa ühtsust ja läbi selle ühtsuse tulenevaid avaramaid võimalusi ning paremaid tingimusi. Head suhted riikide vahel loovad turvatunde. Liit aitab
Selleks, et uurida kultuuride ruumilisust tuleb arvesse võtta põhjuslikke faktoreid: loodusgeograafiline keskkond(reljeef, kliima, taimkate, elusloodus, muld, veestik- ehk ökoloogia). Kultuurinähtust mõjutavad suur hulk faktoreid: looduslikud tingimused, kuid kuivust on võimalik parandada, viljakust tõsta väetamisega, uute sortide loomine jne. Kultuuriregioon- regioon: sarnaste tunnustega ala. Kultuuriregioon: sarnaste tunnustega ala, mis põhineb inimtegevusel. Kultuuriregiooni saab jaotada kolmeks: 1) vormiline- ala, kus mingi kultuuriline jälg on ühtne ehk kultuuriline homogeensus. Nt eesti keele rääkijate kultuuriregioon, rukki kasvatamine jne. Siiski on asi keerulisem. Kultuuriregioon võib peegeldeda rohkemaid tunnuseid kui üks. Nt eskmito kultuuriregioon põhineb keelel, religioonil, majandusel, sotsiaalsel organiseeritusel jne. samuti pole kultuurilistel avaldustel enamasti täpselt samasuguseid piire. Nt venelaste ja eestlaste kultuuriregioonid
annaabi.ee 
