Rahvuslik liikumine läbis aegade jooksul mitmeid erinevaid etappe. Algas see enamasti kirjanikest, kunstnikest ja teadlastest, kellele järgnesid haritlaskonna laiemad ringkonnad(üliõpilased, kooliõpetajad) ning seejärel kõige ulatuslikum kiht ehk seltsiliikumine, mis haaras endasse masse nii tegevusalade kui elukutsete järgi. Sellele kõigele järgnes enamasti poliitiline etapp, mis tõi kaasa poliitiliste erakondade loomise, mis tõi kaasa muutumise kultuurirahvuseks. Rahvusliku liikumise kõrgeim etapp oli võitlus oma riigi loomise eest. Uutaega on tihti nimetatud ka valgustusajaks. Valgustusideoloogid rõhutasid, et inimühiskond peab oma elu paremaks korraldamiseks võtma eeskuju loodusest. Sellest tulenevalt hakati valgustusaja majandusteooriat nimetama füsiokraatiaks. Füsiokraadid kritiseerisid teravalt merkantilistlikku seisukohta, mille järgi riigi ja ühiskonna rikkuse allikas peitub kaubanduses
- 1535 trükiti Wittenbergis alamsaksa- ja eestikeelne luteri katekismus: 1. Eesti keelde tõlkis Tallinna õpetaja Johann Koell 2. Keelati ära ja lehekülgi leiti 1929 - 1554 ilmus Hamburgis trükitud eestikeelne katekismus: 1. Autor Tartu pastor Franz Witte ja pole säilinud Reformatsiooni mõju eesti kultuurile - 16.saj hakkasid Euroopas reformatsioonist tulenevalt arenema moodsad kirjakeeled: 1. Nt saksa-, rootsi-, taani- ja soome keel 2. Oluline vaheetapp moodsaks kultuurirahvuseks kujunemisel 3. Eesti kirjakeele arengu algus toimus üldises Läänemere luterlikus kontekstis - Eesti kirjakeele arengu eriprobleem: 1. I katekismus (1534) ilmus põhjaeesti murdes, II katekismus (1554) lõunaeesti murdes 2. Ei loodud kahele peamurdele baseeruvat ühtset kirjakeelt (nagu nt Soomes) 3. Algas kahe ,,keele" vaheline võistlus, mis nõrgendas eesti kirjakeele ja eestikeelse kirjanduse arengut kui 19.saj keskpaigani Välispoliitilised muutused Vana-Liivimaa ümbruskonnas
annaabi.ee 
