EDUARD VILDE (18651933) Oma esimesed avaldamised leidnud jutud kirjutas Vilde 1880.aastate algul. Järgmisel 20.aastal avaldas ta rohkesti pikemaid jutustusi (või lausa romaane) kõigepealt ajalehtedes järjejutuna. Ta oli Eesti esimene, kes elataski end kirjutamisega,,meie esimene suur elukutseline kirjanik, nagu neid seni võis näha ainult suuremate kultuurirahvaste juures," kirjutas Fr. Tuglas 1947.aastal. Romaanid. ,,Külmale maale" (1896) Seda romaani on peetud esti kriitilise realismi esikteoseks. Vilde oli tutvunud maailmakirjanduse moodsate suundadega, mida kandis veendumus, et inimene ei ole oma elu kujundaja, vaid olude ja süsteemi produkt või ohvers.t. tema saatuse määrab keskkond. Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija
loomise idee koorilr. Olevat olnud helge peaga. Artur Kapp oli Astrahani muusikakooli direktor kuni 1920. aastani. Mart Saar astus avalikkuse ette 1911, ammutas ideid rahvakultuurist. Ilmus esimene heliplaat lauluga "Paistab kevadel ka päikene". Viis oli ühe skulptori vilistatud, sisse laulis üks juudipoiss. Eesti eliitkultuuri arendamist taotlevad haritlasühendused: NOOR-EESTI Noor-Eesti oli ilmselt kõige mõjukam liikumine, mis muretses eestlaste võimaluste eest pääseda Euroopa kultuurirahvaste perre. Eesti tuli integreerida Euroopaga, kuid ei osatud näha seal peituvaid ohte eestlaste alles kujunevale identiteedile. Rühmituse juhtiv tegelane oli Gustav Suits, arvas, et eesti kirjandus on maha jäänud. Liikmeteks olid veel Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Anna Haava, Aino Kallas, Marie Under. Tegevus jaotatakse kahte perioodi: 1905-1909 kujuneti ideeliselt 1909-1915 tegeleti kunstilis-esteetilise küljega
annaabi.ee 
