Oluline mõte oli ka see, et rahvas oleks valmis vastu võtma uusi ideid, mitte nendes kahtlema ja teisi umbusaldama. 1905.aasta noorte tähtsaim õpetus oma eakaaslastele oli omandada haridus ja arendada Eesti kultuuri. Nende noorte mõtted on tänapäevaks aegunud, kuna 21.sajandi noored on väga individualistlikud ja hoolivad eelkõige endast. Tänapäeva lapsed ei kujutagi ette aega, mil eestlaseid peeti vaid talurahvaks ja neil oli raskusi näidata ennast kultuurirahvana. Praeguste noorte eluajal oli Eesti juba rohkem tuntum ja nad ei leiagi vajadust meie kultuuri arendada - tähtsam on ikka ise elus läbi lüüa. Kindlasti ei ole kõik tänapäeva noored samasugused - on ka selliseid, kes peavad nooreestlaste õpetusi vajalikuks ja seavad enda elu selle järgi. Kuid kahjuks on niimoodi mõtestatud noori siiski vähe. Noor-Eesti rühmitus on eestlaste ellu kindlasti jälje jätnud, kuid on oht, et aegamööda kaob selle tähtsus
Vähesemal määral on kokku puutunud Eduard Vilde, A.H.Tammsaare, Aino Kallas, jt. Kunstnikest tegid koostööd Nikolai Triik, Konrad Mägi, Kristjan Raud. Nooreestlaste juhtlauseks oli ,,Enam kultuuri! Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!", st tuua Eestisse Euroopa kirjandust. Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahastusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja ja Lääne-Euroopasse (Skandinaavia, Prantsusmaa). Taheti läbi lüüa kultuurirahvana. Nad andsid välja albumeid (5) ehk koguteoseid. I album ilmus 1905 Suitsu ja Tuglase poolt. Suits kirjutas avaartikkli ,,Noorte püüded". Seal sõnastas teemad, mida teha poliitikas, jne. V album ilmus 1915.a. Kõige väärikam oli III album (1909), mis sisaldas Johannes Aaviku ehk Randvere artiklit ideaalsest naisest ,,Ruth". III albumis oli Prantuse sümbolistide luule , tõlkis prantuse keelest J.Aavik. Kõige kuulsam prantuse sümbolist on Charles Baudelaire, nt
annaabi.ee 
