3. Poliitika põhiliselt Lõuna-Soomes RAHVUSTE SUHE · 1920. aastal olid Soome ja Nõukogude liidu vahelised suhted pingelised. · Ilmus uudis, kus oli juttu sellest, et soomlane keeldus venelastele oma suvilat välja rentimast kuigi selline käitumine on seadusevastane. (https ://eestinen.fi/2018/03/suhted-pingestuvad-soome-mees-keeldus-vene-turisti dele-oma-suvila-valja-rentimisest /) · Soomlased ja eestlased arendavad ühiseid kultuuriprojekte, mille eesmärgiks on mõlema riigi valdkondades tegutsevate inimeste keele oskust parandada, tugevdada võrgustumist jne. VENEMAA, NORRA, EESTI JA ROOTSI RAHVASTIKU TIHEDUS · Venemaa rahvastiku tihedus 8,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastik on väga ebaühtlaselt jaotunud. · Norra rahvastiku tihedus on 16 inimest ruutkilomeetri kohta. Suur rahvastiku tihedus on riigi lõunaosas, kus on tasane reljeef ja soojem kliima. Norras
Näiteks Merle Karusoo loob oma sotsioloogilise teatri, mille etendused on pigem projektid kui lavastused. Tuleb ka selline mõiste nagu mäluteater ehk siis Karusoo lavastused, mis on loodud kogutud ja valitud eluloodest, nii lihtinimestelt kui ka näitlejatelt. Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm.
massihävitus relvi?Valgusfilosoofia kunagine suur lubadus vabastada inimkond müüdi ja ebausu kütkest on sünnitanud oma vastandi: kõikehõlmavautilitaarse pragmaatilise ideoloogia, mis taandab kõik kvantiteedile ning muudab inimesed objektideks ja looduse numbriteks.Kultuur labastub ja kaubastub ning muutub seejärel kapitalistliku majandussüsteemi integreeritud komponendiks.Kultuuritööstus hävitab kunsti ja loob mittetähenduslikke kultuuriprojekte.(nt. helilooja Arnold Shonberg- ei ole võimalik kommertsi teha).Toetab kultuuri mida juba vormi poolest ei saa muuta kommertsiks.Adorno aforistlik variatsioon kunsti ja ühiskonna vahel-„Maailmas, kus raamatud ei näe enam ammu välja nagu raamatud, ei saakski tõeline raamat enam raamat olla“ Herbert Marcuse: 1960.aastate lõpul mõjutas Marcuse kehtiva ühiskonna kriitika kontrakultuuri liikumist ja üliõpilasrahutusi USA-s, mistõttu on teda kutsutud uusvasakpoolsuse isaks
annaabi.ee 
