· Kultuurkond-kultuuriareaal: laiem kultuuriline kooslus, näiteks nagu Euroopa, mille osad erinevad üksteisest oluliselt, kuid on palju ühised jooni. nö perekondlikud sarnasused. Eestil ühisjooni soome, läti, vene maaga. Lätil ühisjooni Leeduga, Leedul Poolaga, kuid Poolal enam väga palju Soomega ei pruugi olla, olemas, mis kindlustab kuulumise siiski ühte kultuuriareaali, mis hõlbustab kultuuri üksteisemõistmist, kultuuripraktikate vahetamist. · Kultuuride sümbioos: Suhteliselt eraldi, kuid sõbralikult ära kasutades. Näiteks Andaluusia, ajal kui Bagdadi kalifaat oli nõrgenenud. Sümbioosi tagajärjel suurt segunemist ei toimu. · Kultuuriline assimilatsioon: algab kultuurilisest erosioonist ja lõppeb sellega, et ühe kul. kandjad võtavad üle teise praktikad ja kaotavad enda kul.identiteedi ja hakkavad pidama ennast teise kultuurikandjateks
aasta Veneetsia Arhitektuuribiennaalil). Ta on küsinud näiteks seda, kuidas saada hakkama üha suureneva kultuurimälestiste hulgaga; kui üha suurem hulk inimkonna vaimsest ja rahalisest ressursist kulub olemasoleva kultuuri kaitsmisele, siis mil moel tõkestab see uue kultuuri viljelemist, tänaste kultuuripraktikate elluviimist? Nende küsimuste valguses mõjub lausa irooniliselt, et filmis esitletav Bordeaux' eramu on nüüdseks muinsuskaitse all Prantsusmaa ühe noorima kultuurimälestisena. Olgugi et maja on filmis pidevalt esil, ei näe me seda nii-öelda õiges kasutuses (see tähendab omanike kasutuses), vaid justkui kõverpeeglis läbi lihtsa ja heatahtliku koristajaproua silmade