Teleoloogiline lähenemine. See hindab tegude õigust või väärtust vastavalt tagajärgedele. Tegu on õige ja hea, kui tulem on kiiduväärt (olenemata sellest, milliste vahenditega see saavutati). Deontoloogiline lähenemine. See põhineb ideel, et tegevusel on sisemine moraalne väärtus (seega võetakse eesmärgi saavutamisel arvese selleni jõudmise meetodid). 20. Kultuuripingete esinemine viiel erineval kujul Kultuuripinged võivad põhimõtteliselt esineda viiel kujul. Geto. Liikumisel teise ühiskonda ja kultuuri võib inimestel või tervel inimgrupil (etnilisel grupil) mitmetel põhjustel (keeleoskuse, religiooni jms tõttu) tekkida või mitte tekkida (kaduda) side oma kultuurikeskkonnaga. Samal ajal luuakse enda ümber uut kultuurikeskkonda, mis aitaks end isoleerida kohalikust kultuurist. Assimilatsioon. Selle all mõistetakse teise kultuuri omaksvõttu ja sellel on kolm
86 Kultuuride koostöö on loomulik ja vähemalt majandusvallas igati kasulik (sünergia, komplimen- taarsus). Näiteks USA (tipp)ülikoolid on väga huvitatud erineva kultuuritaustaga üliõpilastest. Valitseb arusaam, et haridus ei seisne ainult selles, mida tudengid õpivad auditooriumis. Haridus on ka see, mida tudengid õpivad ümbritsevatelt (teistelt tudengitelt). Kuid kultuuride koostööga kaasnevad paratamatult kultuuripinged, kultuurišokid ja kultuuri- konfliktid. Väidetakse, et USA ühiskonnas on advokaatide roll väga suur just nimelt kultuurilistel põhjustel. USA on ju multikultuurne riik ja seal on väga palju igasuguseid inimesi, kel on täiesti erinevad arusaamad sellest, mis on õige ja mis on vale, mis on hea ja mis on halb. USA-s on (kultuuride, inimeste) integratsiooniga väga suuri raskusi. 2004. aastal oli trellide taga 2,13
annaabi.ee 
