Ajapikku hakati põliselanikke koloniaalpiirkonnast kaugemale tõrjuma. 1688.-89. a liitusid hollandlastest asunikega hugenottidest põgenikud, keda on ligikaudu 200 ning kes olid Prantsusmaalt pärast Nantes’i edikti tühistamist põgnenud. Neile võlgneb Lõuna-Aafrika vein enda hea maitse ja kvaliteedi. Sinna saabus 17. saj lõpus ka Reinimaa protestante ning peamiselt mittebriti asunike baasil kujunes välja väga tugevate Euroopa juurtega, aga Aafrika kultuuripildiga afrikaanerite kultuur. Inglased afrikaanerite mõistega kuidagi ei seostu. Koloonia areng 1795. aastaks oli valget elanikkonda just ligi 20 000, millest umbes 1/4 elas Kaplinnas või selle lähistel. Elanikkonna kasv pole seotud sisseränni,vaid väga suure sündimusega. Algselt oli kolooniates väga vähe Euroopa naisi, aga varasest ajast olid lubatud abielud kohalike khoikhoi naistega. See kestis kuni 1865. aastani, mis keelas abielud päriselanikega. 17
ei saanud seda juba puhtpoliitilistel põhjustel teha. Esimesed Tallinnas linastunud helifilmid olid 1929. aasta novembris “Laulev narr” Al Jolsoniga peaosas ja pisut hiljem sama peaosalisega “The Jazz Singer”, millel tegelikult džässiga midagi pistmist polnud (Ojakäär 2000: 256). Tuntud Eesti filmiuurija Õie Oravaga vesteldes selgus aga tõsiasi, et meil linastunud filmide muusika seost meie kultuuripildiga pole ükski uurija siiani käsitlenud. Kuna ka käesoleva töö seisukohast on see siiski vaid kõrvalteemaks, ei ole siin võimalik seda küsimust ammendava põhjalikkusega käsitleda. Seda enam, et nagu eespoolgi mainitud, ei saa filmimuusika stiililise kuuluvuse üle otsustada peal- kirjast lähtuvalt, muusikat kuulmata, ja nii peame leppima üldisemate andmetega. Teame, et meil linastus hulk filme, mille muusika autoriteks olid paljude tuntud džässiteemade loojad
annaabi.ee 
