teemalise romaani "Nimed marmortahvlil" autorina Nooruses avaldas Kivikas oma teoseid ka varjunimede A. Pedajas ja Mart Karus all Haridus 1907 Reegoldi vallakool 1909 Vastemõisa kaheklassiline ministeeriumikool 1914 Andres Kamseni kaubanduskool 1916 Tartu kommertskool 1920 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond Töö 1922 Berliinis ajakirja Odamees toimetaja 1931–1934 Eesti Päevalehe toimetuses 1935–1938 juhatas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda Saksa okupatsiooni ajal 1941– 1944 toimetas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees Elu välismaal Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944 Algul töötas ta tee-ehitusel ja turbarabas, seejärel Rydali puuvillariide tehases aastani 1949 Seejärel kolis ta Lundi, kus nad elasid korteris, maja õnnestus osta alles 1967. aastal Suri 19. mail 1978 80-aastasena Maeti Tallinna Metsakalmistule 6. oktoobril 1990
Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle. Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda. Karin Jaanson juhid rahandus ja ettevõtluse osakonda. Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda. Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda. Margus Hanson juhib linnamajanduse ja linnavarade osakonda. Anto Ili juhib linnakorralduse ja maakorralduse ning arhitektuuri ja ehituse osakonda. Komisjonid on volikogu töö hõlbustamiseks loodud nõuandvad organid, kus toimub õigusaktide eelnõude ja muude volikogu menetluses olevate küsimuste sisuline arutamine. Igal volikogu fraktsioonil on õigus olla proportsionaalselt esindatud kõikides komisjonides.
kohtureporterina. Põhitegevuseks jäi tema jaoks 1920. aastatel siiski novellide ja romaanide kirjutamine, periood 19231927 oli tema elus üks produktiivsemaid. Edukas loominguline tegevus võimaldas Kivikal kolida Tallinnasse, kus ta omandas maja Vaarika tänaval. Algul töötas ta ajalehe Vaba Maa juures kirjanduskriitikuna, seejärel aastatel 19311934 Eesti Päevalehe toimetuses. 19351938 juhatas Kivikas ajalehe Uus Eesti kultuuriosakonda. Paralleelselt asus ta tööle teatrisse, olles 19351938 dramaturg Eesti Draamateatris ja aastatel 19381940 teatris "Estonia". Saksa okupatsiooni ajal 19411944 toimetas Albert Kivikas ajalehte Eesti Sõna ja oli Eesti Kirjanikkude Liidu esimees. 5 1.4. Paguluses Albert Kivikas lahkus koos perekonnaga Eestist aprillis 1944. Kuni sügiseni elasid
õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu Kontrollis kultuuriasutuste kaadrit, pidades arvestust parteilise kuuluvuse üle. Lubas ja kinnitas erinevate kultuuriürituste programmi. Kontrollis erinevate kultuuriürituste läbiviimise ideoloogiliselt õiget suunitlust. Määras aunimetusi. EKP KK kultuuriosakond suunas väljapoole Eestit esinema sõitvate kultuuritegelaste tegevust
annaabi.ee 
