Mesopotaamia, antiikkultuur, Hiina, India, maajad, Egiptus, Araabia. Lääne-Euroopa on jõudnud viimasesse faasi. Kultuur on samasugune elusorganism nagu taimed või loomad. Tavaliseski elus me kirjeldame mingi asja sündi, õitsengut, eeldades, et see ei kesta igavesti. Kultuuride puhul on inimestel aga tundmus, et need on igavesed, kuigi ajalugu väidab vastupidist. Samuti väidab ta, et ei ole suuri ajalooetappe, nagu vanaaeg, keskaeg, uusaeg, vaid on kindlad kultuurid. Kultuuriorganismi elu juhib saatus, mille tähendust me võime üksnes intuitiivselt tajuda. Kultuuride erinevused on tingitud kultuuri hingest. Igas kultuuris näeb inimene maailma erinevalt. Näiteks eestlased räägivad kommunismist teistlaadselt kui bulgaarlased. Iga kultuuri tõde on ainult selle kultuuri tõde. Ei ole üldkehtivaid tõdesid. Staadiumi, mil algab surm, nimetab Spengler tsivilistasiooniks. Tsivilisatsiooniga on tegemist juhul, kui üldised hoiakud on suunatud välimistele, materiaalsetele
p.Kr). *) Lääne-Euroopa kultuur on jõudnud viimasesse faasi, st. teda ootab surm. -) O. Spengleri arvates on kultuur samasugune elusorganism nagu puu, põõsas, lill, loom jne. Kultuuri ajalugu on seega teatud organismi biograafia. -) Spengleri arvates ei ole ajaloo uurimisel võimalik kasutada mõisteid "ajalooline seaduspärasus" ja "progress". -) Ei ole olemas ühtset maailma ajalugu on vaid eraldiseisvad ja isoleeritud kultuurid, mis ei ole omavahel ajalooliselt järjepidevad. -) Kultuuriorganismi elu juhib saatus. *) Saatuse mõiste on Spengleri arvates määratlematu. Selle tähendust võib vaid intuitiivselt tajuda. Kes pole võimeline seda intuitiivselt tajuma, see ärgu tegelgu ajalooga. -) Ükski kultuur ei oma midagi sisuliselt ühist teiste kultuuridega. Araablane ja hiinlane näevad maailma teisiti kui kreeklane, neil on teistsugused huvid ja erinevad mured. -) ,,Pole olemas igavesi tõdesid. Iga filosoofia on oma ja ainult oma aja väljenduseks ja