müüdava kauba või teenuse omaduste, päritolu, kasutamistingimuste, hinna ja müügigarantii ning rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkide tähenduse kohta Igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) Riigiasutuses, sealhulgas Eesti välisesinduses, Kohaliku omavalitsuse asutuses, notari, kohtutäituri ja vandetõlgi juures ning nende büroos, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses.
(Keeleseadus 2015) Kirjakeele normide rakendamise korda käsitletakse lähemalt Vabariigi Valitsuse määruses “Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord” (vt. Eesti kirjakeele normi rakendamise kord). § 8. „Õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele ja teabele“. Paragrahvi lg 1 kordab osalt üle paragrahv 4 lõikes 1 öeldut, kuid lisab, et igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamiskeelele ka Eesti välisesindustes, kultuuriomavalitsuses ning Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus ja sihtasutuses. Lisaks sellele reguleerib vaegkuuljate ja kurtide õigust saamaks asutuses tõlketeenust suulise asjaajamise puhul ning tagab, et töötajale või ametnikule jagataks tööalast informatsiooni eesti keeles, kui seadus ei sätesta teisiti. (Keeleseadus 2015) § 10. „Asjaajamiskeel“. Vastavalt sellele paragrahvile toimub riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asjaajamine eesti keeles
annaabi.ee 
