Suuremad turismi sihtriigid maailmas. Arengueeldused: loodulikud eeldused (kliima, veestik, loodusmaastikud jne), vaatamisväärsused, infrastruktuuri areng, majutusvõimalused/toitlustus, meelelahutusvõimalused, riigi turismipoliitika (valitsuse toetused, info levik). Näited: esimeseks massturismi piirkonnaks kujunesid Vahemere maad, kus on soodne kliima päevitamiseks, kaunid rannad ja palju vaatamisväärsussid. Kariibi meri oma kuulsate lõbureisidega, Mehhiko oma kultuuriobjektidega, Las Vegas pillava eluviisiga. Turismimajandus on tihedalt seotud paljude teiste majandusharudega, nagu transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus jne. Majanduses otsene mõju majutusele, transpordile, toitlustusele, meelelahutusele, jaekaubandusele, vabaajateenustele. Kaudne mõju investeeringud turismi ja transpordi arendamiseks, valitsuse kulutused turismi ja transpordi toetamiseks, kaupade ja teenuste ostmine turismiettevõtete poolt
Järvedest on tuntumad Viitna, Käsmu, Kahala ja Udriku. Metsatüüpidest kohtab nõmme- ja palumännikuid, samuti loopealseid ja jõgede orgudes laialehiseid metsi, salukuusikuid, kasvavad mitmed haruldased taimeliigid. Kultuuripärandist paiknevad Lahemaal paljud arhitektuuri-, ajaloo- ja kultuuriobjektid (Muuksi linnamägi, Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed, Kolga, Palmse, Sagadi ja Vihula mõisakompleksid jne.) On rajatud palju õpperadasid loodus- ja kultuuriobjektidega tutvumiseks (Viru raba, Käsmu, Altja, Muuksi, Palmse jt.), töötavad matkajuhid. Ka Eesti turismiagentuurid korraldavad regulaarseid ringsõite Lahemaa vaatamisväärsuste tutvustamiseks. Karula rahvuspark on asutatud 1979. a. maastikukaitsealana ja reorganiseeritud 1993. a. rahvuspargiks. Paikneb 10318 ha-l Karula kõrgustikul. Rahvuspark on loodud Lõuna-Eesti omapärase kuppelmaastiku, seal paiknevate jõgede ja järvede ning haja-asustuse kaitseks