Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Viimasest eeskuju võttes püüdis Tõnisson konstrueerida eesti rahvusluse terviklikku ideoloogiat üheaegselt teoreetilisel ja rakenduslikul tasandil. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Herderi kultuurinatsionalism, Hegeli arenemisõpetus, Kanti kõlblusõpetus, Rousseau ideed inimeste ja rahvaste loomulikust võrdsusest ja suveräänsusest andsid impulsse eesti rahvuslikule mõttele. Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale. Nad kinnitasid, et rahvused on Jumala loodud maailma elemendid ja ainult loojal on õigus otsustada nende sünni ja surma üle. Vägivaldne ümberrahvustumine on inimese lubamatu vahelesegamine jumalikku maailmakorda
Norra sisepoliitika ja demokraatia areng Radikaalseim teerajaja põhjamaades: demokraatlik Eidsvolli põhiseadus (1814) koos parandustega. Mh majandusprobleemide tõttu purunes esialgne talurahva ja eliidi (ametnikud ja majandustegelased) omavaheline liit, nende rühmade omavaheline pinge. Eliidi hulgas 2 voolu: konservatiivsed patrioodid = jäik põhiseaduslik konservatism/liberaalse põhiseadusliku suuna pooldajad= reformimeelsus. Norras võisid poliitiline nationalism ja kultuurinatsionalism areneda teineteisest lahus! Rahvaesinduse tasandid Norras: Üleriiklik tasand Kahekojaline parlament , kogunes iga kolmas aasta. Täisealisteste meestest hääleõigus 45%: lisaks vaja anda vanne põhiseadusele, esimeses voorus valiti valijamehed, kes omakorda valisid saadikud maakonniti. Esialgne tulemus: ametnikkond on parlamendis üleesindatud, talurahvas alaesindatud. Kohaliku omavalitsuse tasand
annaabi.ee 
