Tartu 2010 Sissejuhatus Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada lähemalt erinevate rahvaste perekonna ja kasvatuse arengulugu. Kitsendasin teemat, valides välja neli kultuuri, mis tundusid minu jaoks kõige rohkem huvipakkuvamad. Põhieesmärgiks olen seadnud eri ajalooperioodide eri rahvaste kõrvutamise. Samuti püüan välja tuua seda, mida on ajaloost üle võetud või õpitud ning kasutusel veel tänapäevalgi. Oma töös annan ülevaate neljast erinevast kultuurimudelist- kreeklaste, juutide, venelaste ja jaapanlaste perekonnast ja kasvatusest. Kreeklased Kuni seitsme aastaseks saamiseni kasvas poiss ema ja hoidjate käe all. Vastsündinud ja natuke vanemad lapsed olid tavaliselt naistepoolel, kuid võis juhtuda ka seda, et lapse isal polnud lapse jaoks aega ning lapse ema oli veel liiga kogenematu ja noor. Sellisel juhul kasvas laps hoidjate valve all. Kreeka poisi õpingud algasid juba seitsme aastaselt ning juba varakult õppis ta käsitsema relvasid
18. sajandi – 19. sajandi eestlasi peeti metslasteks, kirjakultuuri sel ajal veel ei tuntud. Võiks nimetada neid pigem põlisrahvaks kui metslaseks tegelikkuses. Kirjakultuuri- eelne rahvausund: paiksus ja traditsioonipõhisus. „See on meie vana usk. Nii on meie vanemad meile õpetanud.“ Usus ei kaheldud, see oli traditsiooni kandja. Murrang 19. sajandil Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised muudatused. Loobutakse oma vanast kultuurimudelist, võetakse sisuliselt üle saksa kultuurimudel ning saadakse eestlasteks kui rahvuseks. Rajaneb sakslaste matkimisel riietuses, ühistegevuses, kultuuris. - Talude päriseksostmine + majanduslik ühistegevus - Euroopaliku kultuurimudeli omaksvõtt: seltsielu, laulukoorid - Kooliharidus ja lugemisoskus – on rajanud teed ärkamisajale. Kool toob kaasa kiire muudatuse erinevates mõtlemissfäärides. Kooliharidus ja muutused mõtlemisviisis: 1. Abstraktsete üldmõistete tulek 2
annaabi.ee 
