modelleerimise viisi ja sellesse maailma suhtumise ühtsust. Selles mõttes on kultuur isomorfne üksikisiku intellektuaalse maailmaga ja justkui kordab seda teisel struktuurse korrastatuse tasandil. Kuid samaaegselt kujutab ta endast ka individuaalse teadvuse antiteesi, mehhanismi, mis peaks kõrvaldama üksikindiviidi intellekti raskused ja traagilised vastuolud. Mis aga ei välista, et teatud ajaloolistes situatsioonides võib kultuurimehhanism lisada individuaalse intellekti vastuoludele veel omapoolseid raskusi. Algne kahesus kultuuri ja inimisiksuse suhetes (kultuur kui reaalse isiksuse intellektuaalse struktuuri täiendus, kultuur kui isiksusega isomorfne korrastatus, mis aga asetseb teisel struktuuritasandil) määrab ära kaks põhilist kultuurimehhanismi dünaamilist tendentsi. Mitmekesisuse kasvu tendents ... Terviku püsivus kasvab koos süsteemi sisemise mitmekesisuse kasvuga
kui rääkida filmist, siis räägime tekstilisest selles mõttes, et tal on tekstitunnused olemas · tekstuaalsed tähendused(vs keelelised tähendused) kontekst/kontekstuaalsus · kontekst: kultuurisituatsioonilised piirangud, mis piiravad kõneakti. Igal situatsioonil on teatud mõju tekstile ja tema tähendusele · kontekstuaalselt adekvaatsed tähendused (vs tekstilised või keelelised tähendused) intertekst/intertekstuaalsus põhiline kultuurimehhanism, millega iga kultuur tohututes tekstides korda loob olulised ebaolulistest välja sorteerida. · intertekstuaalsus- teksti tähenduste mõjutamine teiste tekstide poolt · intertekst- omavahel dialloogis olevate tekstide rohkem või vähem abstraktne tervik tähendus · 4 tähendustasandit: 1) referentsiaalne tähendus- lugu ja dieginees. Mingisugune lugu on meie jaoks arusaadav läbi seose reaalse maailmaga, nt filmi puhul ruumisuhted tegelaste vahel või
annaabi.ee 
