Kalakotkas võib muneda 2-3 muna ning lennuvõimeliseks saavad pojad juuli lõpuks. Lennuõppimisest saagipüüdmiseni läheb aega. Eesti kalakotkaste pesitsevate paaride pojade arv on üks Euroopa kõrgemaid, tänu keskkonna vabanemisele kloororgaaniliste ainete (DDT) saastest ja osaliselt ka tehispesadele. Levik Eelkõige pesitseb Ida- ja Lõuna-Eestis ja levib ka tasapisi lääne poole. Konnakotkad Meie kotkastest ainsana on väike-konnakotkas suutnud kohaneda kultuurimaastikuga, mis on üks peamisi põhjuseid miks ta püsib siin. Väike-konnakotkas on meie kõige sagedasem kotkas. Konnakotkale ei sobi viljapõllud ega inimasulad. Vajab hoopis niidetud niite ja raiumata metsi. Suure-konnakotka kohta puuduvad täpsed andmed, mistõttu maailm peab teda kaduvaks liigiks. Kirjeldus Välimuselt on mõlemad konnakotkad sarnased. Tiibade siruulatus on 130-180cm. Vanemate lindude sulestik on üleni pruun, noorematel seevastu on rohkem kaetud heledate tähnidega.
paljugi õppida. Seal leid põhjapanevaid väärtushinnanguid ja norme, mis meiegi moodsas kultuuris välja paistavad ja võivad tiht mõitmatutena tunduda. Seoste otsimine on ka hädavajalik, kui tahame tungida sügavamale küsimustesse, kuidas on inimene hingeliselt loodud ja kuidas tema koosmäng looduse ja selle jõududega võis toimida. Oleme kaotanud selle eluisu ja stimulatsiooni, mis meie esivanematel oli ja mida me siiani vajame. Vajame lähedast kontakti elava looduse- ja kultuurimaastikuga kogu selle lummavas mitmekesisuses koos luule ja fantaasiaga, kui endastmõistetavate saatjatega. Traditsiooniline rahvausund Põhijoontes järgis traditsiooniline rahvausund üsna kindlaid mõttemalle, mis küll varieeruvad üksikasjades ühest kandist teise. Teatud situatsioonides on aspekteeritud rahvausundeid, teistes mitte. Rahvausund kerkib esile tavaliselt siis, kui tavapärasest, ratsionaalsetest selgitustest või meetmetest ei piisa. Tema üks tähsamaid funktsioone on kasvatus
annaabi.ee 
