Rahvas muutus rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Näiteks Venemaal said võimule kommunistid 1917. aastal eetsotsas Leniniga. 1929. aastal tuli võimule Stalin. Ka Saksamaal hakkas diktatuur kujunema. 1933. aastal sai võimule Saksamaal Hitler. Kuid mõlemal on nii sarnaseid kui erinevaid tunnusjooni. Nõukogude liidus kontrollib riik kogu kultuurisfääri. Massiteabevahendid, samuti film ja teater kuulusid täielikult parteilis-riiklikule aparaadile. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse: kirjanike, kunstnike või heliloojate liitu. Inimesed, kes tegelesid loominguga väljaspool neid liite, võrdsustati kontrrevolutiooni ja vaenuliku propaganadaga. Kahjulikuks kuulutatud raamatud võeti ära raamatukogudest ja hävitati ära. Ka Saksamaal olid kõik täielikult riigi valduses. Ametlikud loomeliidud kujundasid rahvussotsialistlikku kultuuri. Riigi valduses olid trükikirjandus ja raadio
Kõikjal valitses defitsiit ja järjekorrad. Lubadused, et pärast visaastaku plaani saabub edu, osutusid pettuseks. Selleks, et ennetada rahulolematuse puhanguid, tugevdas võimu terrorirezim. Algas maalt välja saatmine või mahalaskmine. Stalin hävtas kõik, kes oleksid võinud ta võimult kõrvaldada. Massiteabevahendid (ajalehed, raadio, ilmikunst, teatrikunst) kuulusid riiklikule aparaadile. Haridus- ja kasvatussüsteem oli täielikult võimude kontolli all. Kultuuriloominguga said tegeleda vaid need, kes kuulusid vastavatesse ametlikesse organisatsioonidesse. Seda kõike oli vaja tulevase sõja jaoks. Inglismaa ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Inglismaa ja Prantsusmaa kuulusid sõja võitnud suurriikide hulka ja astusid kohe pärast majanduslike raskuste ületamist kahekümnendate ajajärku. Majandus arenes kiiresti ja ka uued tööstusharud. Söe- ja tekstiilivabrikus oli raskusi, sest ned ei läinud enam nii palju vaja.
Väikelapsele on äärmiselt tähtis tundma õppida, mis tema ümber toimub, ning liikumise igasugune piiratus mõjub hävitavalt lapse ettekujutusele endast täskasvanu eas. (Roper jt 1996: 274). Sotsiokultuurilised tegurid mõjutavad loomingulise liikumisega seotud toiminguid. Mõnedel maailmamaadel on olemas rahvatantsud, mis on seotud nende 7 kultuuriloominguga ja päritoluga, mida pärandatakse põlvest põlve. Tantse esitatakse tihti muusika saatel ning isegi lapsed on võimelised alateadlikult tabama rütmi ja heameelega ennast liigutada muusika saatel. (Roper jt 1996: 276). Keskonnategurid väljenduvad eelkõige koduses keskkonnas, ümbruskonnas ja kliimas. Sellest kus ja kuidas elavad lapse vanemad olenevad ka tema liikumisvõimalused. Kui pere elab nt tornelamus viimasel korrusel, siis ei saa vanemad tihti lasta lapsi üksi välja ringi
annaabi.ee 
