valdkondadesse, kujunesid välja kultuuri olemuslikud elemendid, mida on võimalik säilitada ja olukordade muutumisel kiirelt taastoota. Levis keskharidus, kasvas haritlaskond. A. H. Tammsaare ja E. Wiiralt on võrreldavad vanade kultuurrikide tunnustatud kultuurimeestega, Eesti riik sai maailmakuulsaks tänu spordikuulsustele nagu K. Palusalu ja P. Keres, alates 1920. aastast osalesid eestlased edukalt Olümpiamängudel. Kõik Eestis viljeldud kultuuriliigid olid maailmatasemel. Tõesti oli lõppkokkuvõttes suurem osa positiivsel. Arenes vabariigile sobiv majandusstruktuur, Eesti leidis oma koha Euroopa majandusruumis ning jätkas oma võimalustele vastavat suhteliselt kiiretempolist arengut. Kultuuri osas oli kogu areng positiivne, kultuur saavutas maailmataseme, kasutati eesti keelt, rahvas muutus haritumaks. Majanduses tuldi õnnestunult välja vabariiki alguses tabanud langusest, hilisematel aastatel oli majanduse areng normaalne
1925. aastal pandi alus Kultuurkapitalile, mis võimaldas loovisikute elukutselisteks muutumise. Eesti keele kasutusareaal laienes kõigisse valdkondadesse, siin on teeneid J. Aavikul ja J. V. Veskil. Tartu Ülikool oli eestikeelne ja maailmatasemel. Avati nii era- kui riiklikke kõrgkoole, mis andsid haridust tehnika, muusika, kunsti, lavakunsti, riigikaitse vallas. 1932.-1937. aastal ilmus Eesti Entsüklopeedia. 1938. aastal asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Kõik kultuuriliigid olid maailmatasemel. Kirjanduses figureerisid Siuru ja Arbujate poeedid ning mitmed suurkujud, nagu Mait Metsanurk, Anton Hansen Tammsaare, August Gailit, Karl Ristikivi. Muusikast võib nimetada ühe näitena Evald Aava ja tema ooperit Vikerlased, mis oli Eestis esimene. Eesti kunstis kajastusid Läänes valitsevad tendentsid, kunstnikest võib nimetada näiteks K. Rauda ja E. Viiraltit ning J. Koorti. Spordis viisid Eesti nime maailma Paul Keres ja Kristjan Palusalu
annaabi.ee 
