eluline keeleõpe . Puutub iga päev, kogetud, tulevikus vaja minev. Õpingud näidavad, et mitmekeelsus on hea meie aju tervise ja arengu jaoks (nii lastele, kui ka täiskasvanutele). Need inimesed, kes oskavad rohkem, kui üht keelt, on parem "multitasking"-is. Teise keele õppimine teeb meid parem oma keeles ning see võib teha meid empaatiliseks. Me saame aru kui raske on teises keeles rääkimine ja seepärast oleme kannatlikud nendega, kes ei ole sorav meie keeles. Keel on ka tähtis kultuurili aspekt. Ta näitab inimeste väärtused. Inimene peab keskenduma õpitavas keeles näiteks järgmistele küsimustele: "Tere, Kuidas läheb?" ,,Kus asub bensiinijaam?" või ,,Kus asub kauplus?". umbkeelne õpe . Piiritletud. On olnud mõned uuringud teha võrrelda monolinguals koos kakskeelsed. Kuigi ükski uuringud on leidnud veenvaid tõendeid, et on ükskeelne või kakskeelne on parem kui teine, palju on näidanud, et multilinguals on võime paremini mõista üldist
orienteeruvaks. Rahvuslus Kaks rahvusluse kontseptsiooni - Prantsusmaa( Jean Jacques Rousseau) -Rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale( kuningale).Rosseau räägib rahvusest , kes tõuseb kuninga vastu , kellele on olemas omad õigused, õigus nõudmisi esindada ja lõpuks tõukab kuninga kõrvale ja astub võimule. Lüemalt käsitlus kodakondsusel põhinevast rahvusluse käsitlus. - Saksamaa- kultuurili-keeleline rahvuslus.Käsitlus rahvusest , kui kultuurilis-keelelisest nähtusest. Liigub lähemale etnilisele rahvuse käsitlemisele. Saksa rahvusluse konseptsioon kujuneb välja 19 saj I poolel , Napoleoni sõjad annavad sellele suure tõukejõud ( kui Napoleon vallutab kogu Saksamaa ja võtab selle Prantsuse võimu alla). Saksa Pol eliit vastandub Pr ja töötab välja omad retoorilised lähenemised. Hakatakse rääkima sakslastest,
annaabi.ee 
