tuleb arvestada, et nende sekka on loetud ka kunagiste meremeeste ja sportlaste kasutatud suulisi laene, mis praeguseks on aktiivsest keeletarvitusest kadunud (Leemets 2003: 571, Jõgi 1971 kaudu).1 Eristatud on kolme laenuperioodi: esmalt XIX sajandi teisest kümnendist XX sajandi teise kümnendi lõpuni, seejärel 1920. 1930-ndad aastad ja kolmas periood jääb ajavahemikku 1940. 1980. Kuni 1980-ndate aastate lõpuni on enamik laenude puhul tegemist nn kultuurilaenudega, mis on üle võtetud valdavalt kirjalikest allikatest teiste keelte vahendusel (Leemets 2003: 571, Jõgi 1989: 649 kaudu).2 Pärast 80-ndaid sai alguse uus ajajärk, mille jooksul kontakt inglise keelega suurenes, kuna tõusis selle keele prestiiž. Sealt alates on laenatud sõnade hulk eesti keeles aina kasvanud. Enamik laene jõuab meieni ilma vahenduskeeleta, vahendajateks on olnud näiteks vene ja soome keel. Laenamine toimub kaudsel teel, see tähendab sõna saab
On avastatud, et Euroopa meestel on selline haplotüüp, mis on iseloomulik lähis-idas elanud maaviljelejatele, samas aga on Euroopa naisliini pidi geene, mis on pärit kohalikelt korilastelt. See vihjab sellele, et naised võisid eelistada lõunapoolt tulnud viljelusmajandusega tegelenud mehi, mis ona loomulik, sest nad suutsid ka kindlasti peret paremini toita. See vihjab sellele, et paljud kultuurinähtused ei levinud vaid kultuurilaenudega vaid ka rahvastikurännetena. Pronksiaeg Pronksesemete hulgas donimeerivad kirjved. Tõenäoliselt oli neil ka mingi oluline tähendus Noorem pronksiaeg Ilmub palju uut tüüpi muistiseid. On leitud viis linnust, mille ümber on olnud kindlused. Kolm neist asuvad Saaremaal ja kaks põhjarannikul. Iru Linnapära rahvapärane nimetus, mis pärineb hilisemast ajast. Pirita jõe kaudu on ta ühendatud merega. Iru kindlustuse asula hoone juures on näha, et ehitati juba rõhtpalkhooneid
annaabi.ee 
