lihtsalt väga ilusad. Väärtust tõstavad teedelt avanevad kaunid vaated ja maastiku hooldatud ilme. Väärtust kahandavad maastikku halvasti sobitatud suuremad hooned või rajatised, kõrgepingeliinid, prügimäed jt häirivad tegurid. Kuigi ilu olemuse üle võib palju vaielda (nt ilu on vaataja silmades (tema varasemates (tihti pärit lapsepõlvest) kogemustes ja hilisemates eeskujudes)), kehtivad teatud kogukonna või kultuurikoosluse sisesed kirjutamata kokkulepped, selle kohta, mis on ilus ja mis ei ole ilus. Samas ajaloo kestel on mõiste "ilus maastik" sisu muutunud väga kardinaalselt, sõltuvalt ühiskonna arengust ja otsuste tegijatest tagapõhjast (kirik, aadlik, talunik, proletariaat, keskklass jpt). Looduslikku väärtust omavad raietest puutumata vanemad metsad (nn põlismetsad), suuremad looduslikus seisundis olevad märgalad, looduslikud rohumaad ehk niidud ning puhtaveelised
Selle unikaalse, Eestis siiani tundmatu materjali kättesaadavaks tegemine käesolevas töös annab hea lähtepunkti järgnevatele uurimustele. 17 2. TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 2.1. AKULTURATSIOON: KULTUURILAENUD JA KULTUURILIITED. ÜHINEMISED Muusika muutuste uurimisest hakati etnomusikoloogias huvituma 1950. aastail, kui teadusala “antropologiseerudes” ilmnes vajadus kirjeldada ja põhjendada stiilipiiride muutusi laiema kultuurikoosluse raames. Bruno Nettl väidab, viidates siin ka Klaus P. Wachsmanni ja Alan P. Merriami töödele, et akulturatsioonialased uurimused, mis on naaberkultuuride vahelise lähema kontakti tulemus, on alguse saanud just muusika uurimustest (Nettl 1964: 4). Nagu viitab Pekka Jalkanen, ilmnesid antropoloogia probleemid teoorialoome alal; nii on etno- musikoloogia teooria olnud kaua antropoloogilise teooria muusikauurimuste alale sobitaja rollis
annaabi.ee 
