Sellest hoolimata oleme me võimelised suhtlema, kuna jagame suures osas samu kontseptuaalseid kaarte ja seega mõistame maailma sarnaselt. Seda tähendabki ütlus, et me „kuulume samasse kultuuri“; kuna me tõlgendame maailma laias laastus sarnasel moel, oleme võimelised ehitama jagatud tähenduste kultuuri. Koodid: Koodid fikseerivad mõistete ja märkide vahelised suhted. Nad ütlevad meile, millist keelt kasutada, et teatud mõtet edasi anda. Üks kultuurikoodide argumendi tulemus on see, et kui tähendus on millegi sellise tagajärg, mis ei ole kuskil väljaspool looduses fikseeritud, vaid meie sotsiaalsete, kultuuriliste ja lingvistiliste tavade tulemus, siis ei saa tähendus olla mitte kunagi l õplikult fikseeritud. Kuidas toimub kommunikatsioon? Saatja → sõnum → vastuvõtja Aja ja ruumi käsitlus; muutusi põhjustab meediumide ja uute tehnoloogiate areng
Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes. Allegooria, mille kaudu tahetakse rääkida kaasaja muutustest, keele säilimine kaasaja maailmas, laiemalt traditsioonide teisenemine jne. Kaks tasandit: fantastiline muinasaeg ja allegoorilised kaasaja protsessid (,,külaelu"). Tugev religioonikriitika, maagiline ideaal (sõrmus ja põhja konn). Ühe ajastu lõppemise lugu (metsast külasse kolimine, kultuurikoodide vahetumine). Kivirähk ,,Liblikas" (1999) Kivirähk tegi oma ülikooli diplomitöö draamateatri algusaegadest 20.Saj alguses. Osa materjali jõudis selle romaani kujul lugejateni. Rahvateatri ,,Estonia" sünnist. Keskseks noor näitleja ja tantsija Erika Tetzky, kes kujutab liblikat kui õhulist ja habrast. Väga helge ja puutumata jõhkrast mustast absurdist, mis Kivirähki teistes raamatus on. Pigem melanhoolne ja nukker, kuid mõnusalt loetav. Sentimentaalne, memuaarn
annaabi.ee 
