just nimelt kultuurilised erinevused ja neist põhjustatud suhtlemisraskused. Nii et kui Heyerdahl ühest küljest tõestas koostöö võimalikkust, siis tõestas ta ühtlasi sellega kaasnevaid raskusi, mis vähem ekstreemses olukorras võinuks ettevõtmise nurjatagi. Seda temaatikat on huvitavalt analüüsinud Senkevits. Hiljem tuli veel Tigris, millega Heyerdahl sõitis Mesopotaamiast Indiasse ja tõestas sellisegi kultuurikontakti võimalikkust. Tervikuna ei hinda arheoloogid Heyerdahli tegevuse puhtteaduslikku saaki väga suureks. Ta jäi amatööriks, kelle teooriates on palju soovmõtlemist. Kõige väärtuslikumaks võib pidada lähenemisviisi ennast julgeid eksperimente, mis igal juhul on meie teadmisi avardanud ning julgustanud meid nägema ootamatuid kultuurisidemeid. Midagi Heyerdahli hoogsast mõttelennust kajab vastu ka Lennart Mere loomingus. Thor Heyerdahl Sündis 6. oktoobril 1914 Norras.
aastapäeva. Esimese laulupeo põhikorraldaja oli Jannsen. Ametlik luba saabus alles neli kuud enne toimumist. 1869.aasta juunikuus toimus esimene üldlaulupidu. Kokku tuli üle 800 laulja ja ligi 60 puhkpillimängjat. Üritus läks korda väga hästi. Eesti-Soome sild Kultuurikontaktid eestlaste ja soomlaste vahel. Rahvamotiivides samuti olemas, Kalevipoeg ehitas tammepuust silla Eesti ja Soome vahele. Rahvusliku liikumise ajal oli kultuurikontakti raskuskese eestlaste pool, sest eestlased olid sellest rohkem huvitatud, aga siiski ei jäänud see päris ühepoolseks. Ühiskondlik elavnemine Suuresti tingitud laulupeo mõjust. Suusõnaliselt levis uudis kordaläinud rahvuslikust ettevõtmisest kiiresti. Andis impulsi uute rahvuslike organisatsioonide tekkimisele. Aitas kaasa uute inimeste kaasatõmbamisele, üle Eesti hakati rajama uusi laulukoore, orkestreid, ka uut tüüpi seltse, 1870.a peale hakatakse rajama põllumeesteseltse, mis
annaabi.ee 
