ühiskondliku võitleja. 1905. aasta revolutsioonikeerises valmistas ta tehastele võitluslippe ja tegi koos oma õpilastega kaastööd proletaarse kirjaniku J. Lilienbacki töölisalbumitele. 1906. aastal põgenes Laikmaa karistussalkade eest mõneks kuuks Soome. 1907. aasta suvel aga Laikmaa arreteeriti ja saadeti kohtuotsusega Baltikumist välja. Laikmaa üha hoogustuv tegevus Tallinnas lõppes üleöö, kuid eesti kunstist oli kodumaal saanud arvestav kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi (Tiik, 1975, 9). 3. TAGASI EESTIS 1913. aastal tuli Laikmaa ,,uue usu ja energia saatel koju tagasi oma aadete ja ettevõtete, ülesannete juurde". Järgnevad kümmekond aastat kodumaal olid Ants Laikmaa kui küpse kunstniku loomingu kõrgperiood. Ta vormis kunstikeelde oma esimesed Eesti maastikud. Nendes töödes lähtus Laikmaa reisiaastatel väljakujunenud loomingulistest printsiipidest.
II Riigiduuma osutus oma koosseisult tsaarivalitsusele vastu- võetamatuks. Rahvaesindus aeti laiali, Tallinnas arreteeriti kokku üle neljakümne inimese, nende seas ka Laikmaa. Pärast kaht ja poolt nädalat kestnud eeluurimisvangistust tehti teatavaks otsus saata kunstnik sõjaseaduse kehtivusaja lõpuni Balti kubermangudest välja. Niisiis oli ateljeekooliga sedapuhku lõpp..Laikmaa tegevus Tallinnas lõppes üleöö, kuid eesti kunstist oli kodumaal saanud arvestatav kultuurikomponent, selle edasisele arengule oli pandud kindel põhi. Elama otsustas Laikmaa asuda Soome Viiburisse või selle ümbruskonda. Sealt sõitis ta saabuvaks talveks Peterburi, kus tal arvukate tutvuste tõttu oli võimalus portreetellimusi hankida, Soome-aastatest saavad alguse Laikmaa maastikumaalid.Kodumaal suhtuti Laikmaasse endiselt kui eesti kunsti peamisse eestvõitlejasse, kelle poole pöörduti nõu saamiseks. 1908. a
annaabi.ee 
