Liivimaal ning Venemaa ohtu. Juhtis Liivimaad sõjas Venemaaga 1501-03. Ristiusk Eestis Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Liivimaa oli katoliiklikult jaotatud piiskopkondadeks (Tallinna; Tartu ja Saare-Lääne), missuguste kõrgem juht oli Riia peapiiskop ja kes omakorda allus Rooma paavstile. Piiskopkondade keskustes, kus asusid toomkirikud, loodi nn. toomkoolid. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid – Dominiiklased ja frantsiskaanid olid kerjusmungad, kes liikusid palju rahva hulgas ringi ja suhtlesid inimestega. Tsistertslased oli mõnevõrra suletumad ja elitaarsemad, paistes silma saavutustega põlluharimises ja aianduses. 1407 - 1436 ehitasid nn. brigitiinid Tallinna lähedale suurima Eesti kloostri - Pirita kloostri Eesti maarahvas uut usku täielikult omaks ei võtnud ja kujunes omamoodi segu risti ja
päev tähendas linnas vabadust. 1421. Alates hakkasid toimuma korralised Maapäeva koosolekud, millest pidid osa võtma kõik liivimaa aadlikud Välispoliitika probleemina tekivad liivimaale uued vaenlased Idas-Moskva Suurvürstiriik Lõunas Poola-Leedu ühendkuningriik Ristiusk Liivimaal 13-16 saj. Keskaegne kultuurielu põhines katoliku usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu euroopat. Tähtsateks kultuurikolleteks olid kloostrid nt Testertslased. Dominiiklased ja fantsiskaanid olid kerjusmungad. Suurim klooster oli 1436. Valminud nn. brigitiinide Pirita klooster. Eesti monarhia hulgas kujunes rahvausk, mis kujundasid peamised maarahvakalendri tähtpäevad ja isikunimed Usupuhastus 1517. 1517a. alustas Martin Luther Saksamaal reformatsiooni ehk usupuhastust. (Lutheri naelutatud 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele). Peamine probleem oli paavsti ülemvõim ja kirikumaksud (kümnis).
annaabi.ee 
