.....................5 Kasutatud allikad.....................................................................................6 2 Kolmandale riigile iseloomulik kunst sai alguse 1933, Hiltleri võimulesaamise aastal Hitler isiklikult kuulutas kõik 20. sajandi moodsa kunsti voolud ,,mandunud kunstiks", mis tuli hävitada. Septembris avas Joseph Göbbbels Riigi Kultuurikoda. See omakorda jaotus iga kunstiliigi jaoks. Kultuurikoja eesmärk oli arendada aaria rassile omast kunsti. Maalikunst Aaaria rassile omaseks kunstiks peeti traditsioonilist, klassitsismi ja realismipärast kunsti. Erinevalt Itaaliale vihati modernismi. Algas võitlus avangardismi ja ekspressionismi vastu, mille keskuseks Saksamaa oli muutunud. Kunstnikud põgenesid riigist. Arvati, et Emil Nolde, Ernst Barlach ja Erich Heckel iseloomustavad hästi põhjamaist, germaani kunsti, mis oli eelistatud
Soomusrongide Rügemendi allohvitseride kogu segakoorid. Kohalikud näitetrupid lavastasid näiteks Jakob Liivi "Ordumeistri", O. Lutsu "Tagahoovis", Jones´i opereti "Geisha". 1950. aastal loodi Tapa rajooni kultuurimaja, põhimõtteliselt kõik 50.-60. aastate kultuurisündumised viidi sinna. Kultuurimaja oli olemas oma orkester ja tantsugrupp ja näitering. 1993. aastal loodi kultuurikoda, mis on endise kultuurimaja eest. Seal toimuvad enamikud kultuurisündmused ja kultuurikoja poolt korraldatakse Tapa linnas aukohal olevad Tapa linna päevad. 21. sajandil on Tapa linnas olemas muusikakool, kunstikool, raamatukogu, noortekeskus ja erinevad trennid (tuntuim on käsipall). Tutntud isikud Tapalt on pärit palju Eestis tuntud inimesi. Nendest kuulsaimad on näiteks lauljanna Elina Born, ooperilaulja Reigo Tamm, animafilmirezissöör, karikaturist, graafik ja osaline kirjanik Priit Pärn, laulja ja lavastaja Artur Rinne, kirjanik Ellen Niit ja luuletaja Linda Ruud.
annaabi.ee 
