Siiski on ka see mõiste suhteliselt vana ja pärineb juba antiikajast, kus nii mõnedki inimesed ei olnud rahul poliste piiratuse ja eraldatusega ülejäänud maailmast. Laias laastus võib kaasaegsed kosmopoliitilised lähenemised jagada neljaks üksteisest üsna erinevaks mõisteks: ─ poliitiline kosmopolitism pooldab ühtset globaalselt valitsetud ühiskonda ─ kultuuriline kosmopolitism rõhutab multikultuursuse olulisust ning iga kultuurikogukonna õigust oma traditsioonidele ning eluviisidele ─ majanduslik kosmopolitism pürib globaalselt ühtse ja võimalikult vaba turu poole ─ eetiline kosmopolitism rõhutab, et indiviididel on üksteise suhtes rahvus- ja riigipiiriüleseid moraalseid kohustusi Need omakorda jagunevad: ─ range kosmopolitism, mis väidab, et meie moraalsed kohustused partikulaarsete (kaaskodanikud, perekond jms) seotuste vastu ei ole kunagi tugevamad kui kohustus aidata võõraid
oskan ühendada erinevad perspektiivid nii, et ma suudan nad üheks esemeks luua. Kultuurifenomenoloogia kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Kogemuse kollektiivsed struktuurid on moodustatud kultuurisümbolite poolt Kultuurisümbolid on sõnalise, narratiivse, teoreetilise, pildilise, ruumilise või helilise vormi saanud ideaalsused, mis moodustavad ühe kultuurikogukonna kollektiivse teadvuse ja mälu kultuurisõltelist kogemust põhjustav struktuur noeem / idee teadvuse voo suurema või vähemal määral isoleeritavalt vaadeldav ühik märk / kultuuri objekt, milles mingi ideaalne tähendus on seotud materiaalse kestaga, mis on inimese meeltega tajutav ja tänu millele on võimalik seda eset märgina ära tunda ja tema tähendust tõlgendada sümbol / kollektiivse teadvuse v mälu ühik asi ise Kultuurisümbolid ja ilmalava