kus vaimsed võimed eduks kriitilise tähtsusega (nt. vanad Aasia kultuurid, jne) (Gregory Cohran, Henry Harpending) praegu hüpoteesi tasemel. Kultuuri ja geograafia seos (nt põhjamaade kliima) John Berry juhitud käimasolev uurimus. Kultuur kui jada kultuuri heterogeensus: Kultuuri kirjeldamisel lähtume sageli (ideaalis) kesktendentsidest. Samas, mida tähendab "keskmine eestlane"? Millise astme erinevust suudab üks või teine kultuur taluda? Kes määrab piirid (oma/võõras)? Kultuurikogukond erinevatel tasanditel: - Etniline kultuur - Rahvuskultuur - Korporatsioonikultuur - Professionaalne kultuur - Sugu kui kultuur - Põlvkond kui kultuur - Regionaalne kultuur - Subkultuur - Sotsiaalne klass kui kultuur jne. (Osa loetletutest pikemalt käsitletud Scollon and Scollon 1995) Üks ja seesama inimene kuulub seega väga erinevatesse kultuuridesse. Scollon ja Scollon
..Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et
annaabi.ee 
